Serbia muusika

Serbia muusika on Serbiast pärinev või serblaste loodud või esitatud muusika.

Serbia gusle

Serbia muusika kuulub laiema Balkani maade muusikatraditsiooni hulka, kuid selle kõla on siiski omanäoline ja rahvuslike erijoontega.

Serbia muusika dokumenteeritud ajalugu ulatub keskaega. Liturgilist muusikat esitasid kogu maal kantorid ja kirikukoorid. Laulud olid pärit jumalateenistusraamatust "Osmoglasnik" ja need põhinesid bütsantsi kaheksa helilaadi süsteemil. Laule korrati kaheksanädalaste tsüklite kaupa.

Keskajal viljeldi ka rahvamuusikat, millest on vähem teada, ja õukonnamuusikat. Nemanjići dünastia võimu ajal olid muusikutel õukonnas oluline roll. Keskajal kasutati pillidest sarvi, trompeteid, lautosid, psaltreid, trumme ja taldrikuid.

Rahvapillide hulgas on gajde, kaval, dajre, diple, tamburitza, gusle, tapan, sargija, ćemane, zurla, frula jt. Rahvalaulude seas on tähtsaimad eepilised laulud, mida saadeti guslel.

Heliloojat ja musikoloogi Stevan Stojanovići peetakse üheks tähtsamaks nüüdisaegse serbia kunstmuusika rajajaks. Ta õpetas muusikat, kogus rahvalaule ja uuris neid teaduslikult. Ta oli ka Serbia esimese muusikakooli direktor.

Vaata ka

• "Bože Pravde", riigihümn
• Serbia Eurovisiooni lauluvõistlusel