Selja (Hiiumaa)

küla Hiiumaa vallas Hiiumaal
(Ümber suunatud leheküljelt Selja (Käina))

Selja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast läänes. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Käina valda.

Selja
Pindala: 5,0 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 60 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 7528[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 50′ N, 22° 44′ E
Selja (Hiiumaa) (Eesti)
Selja (Hiiumaa)
Kaart

Naaberkülad on põhjas Nõmme, loodes Kolga, läänes Kaigutsi, lõunas Luguse ja Nasva. Küla piirneb idas Käina alevikuga.

Kohanime aluseks on sõna seljandik.[4] Kohanime on esmamainitud 1665 kujul Selja.

Loodus

muuda
 
Rudolf Tobiase sünnimaja Selja külas.

Selja asub Käina lahe ääres ja küla ala hõlmab Käina lahe-Kassari maastikukaitseala.

Elanike arv

muuda
Elanike arv Aasta
125 1959
71 1970
51 1979
61 1989
44 2000
66 2011
71 2020
60 2021

Ajalugu

muuda

Selja on ajalooliselt olnud jaotatud Käina kirikumõisa ja Putkaste mõisa vahel. 1665 on mainitud talunikku Selja Tönniß. Läänemaa 17251726 adramaarevisjoni andmetel oli külas 7 talu, mille peremehed olid Anno Matzi Peter, Anno Matzi Thomas, Kirgisare Klase Hans, Lülle Proso Tönno, Sülda Mats, Tönnise Jacko Jüri ja Aidavälja Hans.

1835 oli pastoraadi all 10 talu ja küla elanikud said järgmised perekonnanimed: Antam, Elson, Hanspu, Jõekald, Jälle, Kajus, Kivi, Liivmann (Liwmann), Liwoh, Murga, Mäehans, Perdlaas, Petersil, Primann, Roos, Truu, Ulpmann, Valg (Walg), Vitsik. Mõisa all oli 7 talu, mille elanikud said perekonnanimedeks nimed: Hoia, Kurrae, Niidi, Põld, Rehe, Silde ja Tomson. [5]

Taristu

muuda

Selja küla läbib kirdest edelasse Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, kus asub Selja bussipeatus. Külas lõpeb Kärdla–Käina maantee ja algab Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee.

Kultuur

muuda
 
Ole tuulik

1873. aastal sündis Selja küla Käina köstrimajas köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena helilooja Rudolf Tobias. 27. mail 1973 avati hoones Rudolf Tobiase Majamuuseum.

Külas asutati 18. sajandi lõpus kirikuõpetajate leskede ülalpidamiseks pansionaat, millest kujunes hiljem haigla.

Külas asub ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Ole tuulik.

Viited

muuda
  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 16.02.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Marja Kallasmaa: artikkel "Selja" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
  5. Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835