Seksuaalfunktsiooni häire

Seksuaalfunktsiooni häire ehk seksuaalprobleem on probleem, mis pärsib täisväärtuslikku seksuaalelu. Seksuaalprobleemi võivad põhjustada nii psühholoogilised kui ka füüsilised (esmased tarbed on rahuldamata või inimene põeb mingit (sugu)haigust) faktorid.[1]

Ehkki seksuaalprobleemil pole täpset definitsiooni, saab siiski välja tuua neli punkti, mis viitavad, et ilmselt vajab inimene professionaalset abi:[2]

  • probleem esineb enamikul vahekordadel;
  • probleem on kestnud üle poole aasta;
  • probleem tekitab suhtes uusi probleeme;
  • probleem takistab osalemist seksuaalsuhtes.

Statistika muuda

Küsitleti naisi ja mehi vanusevahemikus 18–59 eluaastat ning selgus, et seksuaalprobleemid on tegelikult tavalised ja laialt levinud probleemid.[1]

Mehed muuda

Leiti, et:[1]

  • 10% kannatab erektsioonihäirete käes ning näitaja tõuseb küsitletud vanusevahemiku lõpus 50 protsendini
  • 16% on kaotanud seksuaalse huvi
  • 30% kaebab enneaegset seemnepurset
  • 8% kaebab hilinenud seemnepurske üle

Naised muuda

Leiti, et:[3]

  • 33% puudub huvi seksi vastu
  • 24% ei suuda saavutada orgasmi
  • 21% ei tunne seksist naudingut
  • 18% kurdavad kehva lubrigatsiooni ehk märgumise üle
  • 14% tunnevad vahekorra ajal tupes valu

Kõige levinumad probleemid muuda

Enamus seksuaalfunktsioonihäireid on seotud ihaga, erutusega ja orgasmiga.[3]

Ihahäired muuda

Ihahäire ehk sugutungi häire väljendub selles, et inimesel ei ole enam loomupärast sugutungi oma partneri vastu. Kusjuures sugutungi kadumist põhjustavad ka muud faktorid, mille puhul ei saa ihahäirest rääkida. Näiteks tuuakse välja vaimsed häired nagu depressioon, samuti mõnuainete tarvitamise tagajärjel või ravimite kõrvalmõjul ilmnenud sugutungihäire.[4]

Erutushäired muuda

Meestel on erutus otseselt seotud peenise erektsiooniprotsessiga ning naistel vastavalt kliitori suurenimisega. Meeste kõige levinum erutushäire ongi erektsioonihäire, mispuhul räägitakse sageli impotentsusest. Naiste puhul väljendub erutushäire sageli lubrikatsiooni puudumise näol.[4]

Orgasmihäired muuda

Orgasmi saavad mõlemad sugupooled, kus meestel kaasneb sellega seemnepurse ehk ejakulatsioon. Naistel väga levinud orgasmihäire on orgasmi hilinemine või hoopis ära jäämine. Meeste suurim probleem seevastu on enneaegne ejakulatsioon, mis noorematel inimestel võib esineda kohe pärast peenise tuppe viimist või lausa enne erektsiooni.[4]

Seksuaalprobleemide põhjused muuda

Psühholoogilised muuda

Seksuaalhäireid võivad esile kutsuda mistahes vaimsed probleemid, mis ei lase inimesel ennast mugavalt tunda.[5]

  • üleliigne väsimus ja üleliigne stress
  • depressioon
  • sooritusärevus
  • madal enesehinnang
  • süütunne seksi pärast
  • erinevad hirmud
  • varasem negatiivne seksuaalkogemus

Füüsilised[5] muuda

Narkootikumid ja mõned ravimid muuda

Libiido vähenemist võivad esile kutsuda alkohol, antidepressandid, antipsühhootikumid, mõned hormonaalravid ja epilepsiaravimid jne. Vaegejakulatsiooni võivad põhjustada antidepressandid, antipsühhootikumid jne.[5]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223–224.
  2. Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223.
  3. 3,0 3,1 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224.
  4. 4,0 4,1 4,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224–225.
  5. 5,0 5,1 5,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 226.

Kirjandus muuda

  • Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett.