Seekelite ajalugu

Seekelite (ehk Rumeenias elavate ungarlaste hõimu) ajalugu ulatub 12. sajandisse. Keskaegsete kroonikute arvates on seekelid 5. sajandil Karpaatia nõkku elama asunud hunnide järeltulijad. Tänapäeva teadlased on selle küll ümber lükanud, kuid seekelite päritolu kohta konsensust leitud pole. Nad kuulusid ungarlaste armee eriväeosadesse, mis viitab sellele, et nad pidid ungarlastest erinevad olema. Samas puuduvad jäljed keelevahetusest.

Seekeli sõdurite kogukonnad paiknesid hajutatult Ungari Kuningriigi läänepiiridel 14. sajandini. Nende ümberpaiknemine Transilvaaniasse algas 11. või 12. sajandil. Algselt asuti Lõuna-Transilvaaniasse, kuid sakside saabudes koliti 12. sajandi lõpus tänapäevasele Seekelimaale. Nad olid alates 1220. aastatest Seekelite krahvi võimu all. Seekelite sõjaväeline võimekus tagas neile privilegeeritud staatuse: makse ei pidanud maksma ning Ungari kuningal puudus õigus Seekelimaa alasid ära anda. Seekelimaa haldusüksusi, 14. sajandist toole, juhtisid valitud leitnandid ja toolikohtunikud. Nad olid osaks nö Unio Trium Nationumist. See oli liit, mis sõlmiti aastal 1437 (peamiselt ungarlastest) aadlike, seekelitest vabade sõjaväelaste ja sakside kõrgklassi vahel vastupanuks Transilvaania talunikele.

15. sajandil kujunes seekelite ühiskonnas välja kolm klassi. Tavakodanike (ehk pixidarii) valduses olid väiksemad maalapid ning nad võitlesid lihtjalaväelastena. Jõukamad primipili sõdisid ratsaväes. Kõrgem klass ehk primorid omasid kinnisvara ka välismaal ning laiendasid enda võimu tavakodanike üle. Alates 1460. aastatest teostasid krahvi määratud kuninglikud kohtunikud toolide valitavatele ametnikele järelevalvet. Kuna tavakodanikud ei saanud endale armees teenimist lubada, kaotati 1550. aastatel nende maksuvabastus. Pärast 1562. aastal ebaõnnestunud ülestõusu langesid nendest paljud pärisorjusse. Toolide autonoomiat vähendati veelgi kuninglike kohtunike võimu laiendamisega. Vastukaaluks anti Seekelimaa linnadele autonoomiat juurde. Kuigi suurem osa seekelitest oli katoliiklased, pöörasid paljud 16. sajandil näiteks kalvinistideks ja unitarianistideks. Seekelite privileegid taastati 17. sajandil, kuid paljud tavakodanikud, kes ei soovinud sõjaväes teenida, otsustasid jääda orjadeks. Transilvaania läks 1690. aastatel Habsburgide monarhia kontrolli alla ning seekelite eriõigusi prooviti korduvalt uuesti piirata. Sajad seekelite külad viidi pärast 1764. aastal Siculenis toimunud siculicidiumi veresauna sõjaväestatud piiriala koosseisu ning tuhanded seekelid põgenesid armeeteenistuse eest Moldovasse.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

  • Köpeczi, Béla; Makkai, László; Mócsy, András; Szász, Zoltán; Barta, Gábor (2001–2002), History of Transylvania, Atlantic Research and Publications, Inc., vaadatud 23. august 2016