Transilvaania saksid

Transilvaania saksid (saksa keeles Siebenbürger Sachsen, Transilvaania saksi keeles Siweberjer Såksen, rumeenia keeles Sași ardeleni, sași transilvăneni/transilvani, ungari keeles Erdélyi szászok) on saksa päritolu inimesed, kes asusid Transilvaaniasse (saksa keeles Siebenbürger) elama lainetena 12. sajandi keskelt kuni 19. sajandi keskpaigani. Nad tulid Transilvaaniasse toonase Saksa-Rooma riigi loodeosast: Flandriast, Hainaut' krahvkonnast, Brabanti maakrahvkonnast, Liège'st, Zeelandi krahvkonnast, Moseli jõe äärest, Lotringi hertsogkonnast ja Luksemburgi krahvkonnnast.[4]

Transilvaania saksid
Flag of Transylvania Saxons.svg
Rahvaarv
u 11 700 – 200 000[1]
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad
 Rumeenia
(peamiselt Transilvaania)
11 700[2][3]
Keeled
saksa (standardne ja Transilvaania saksi)
Religioon
Peamiselt luterlus, aga ka kalvinism, katolikuusk ja unitarianism
Seotud etnilised rühmad
sakslased, luksemburglased, flaamid ja valloonid

Aastal 1918 kadus Austria-Ungari ning 1920 sõlmiti Trianoni rahuleping, millega Transilvaania läks Rumeenia Kuningriigi koosseisu. Transilvaania saksidest sai ühes teiste äsja suurenenud Rumeenia sakslastega (peamiselt Banaadi švaabid, Satu Mare švaabid, Bessaraabia sakslased, Bukoviina sakslased, Dobrudža sakslased ja Zipseri sakslased) osa riigi piiril elavast sakslaste vähemusest. Tänapäeval on Rumeenias endiselt arvestatav saksa vähemus, 2011. aasta rahvaloenduse ajal elas riigis 36 042 sakslast, kellest 11 700 oli Transilvaania saksi päritolu.[5]

Transilvaania sakside elupaigad olid peamiselt Nösnerland ja Burzenland.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Väiksem arv on Transilvaania sakside arv Transilvaanias, suurem on üle maailma.
  2. Nowotnick, Michaela (30. detsember 2016). "Herbst über Siebenbürgen". Neue Zürcher Zeitung. 
  3. Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus
  4. Prof. Jan de Maere: FLANDRENSES, MILITES ET HOSPITES" A HISTORY OF TRANSYLVANIA (2013) Link: [1]
  5. http://www.recensamantromania.ro/rezultate-2/, table no. 8
  6. Wolfgang Mieder. The Pied Piper: A Handbook. Greenwood Press, 2007. lk 67.

VälislingidRedigeeri