Sebaregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. See oli talureena kodarree üks eelkäija.

Sebareel olid kõrge reepea (esiosa), ainult painutatud jalased (looduskõveraid ei kasutatud) ning neli-viis paari püsti jalastesse tapitud kodaraid ehk püstpuid, mis olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumikatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. Kaustad ulatasid vaid esimeste kodarateni ning olid pikisuunas tapitud kodarate otsa. Neid ühendasid reepeaga peened painutatud sebavitsad. Kodarate ristühenduseks olid painardid.

Sebaregi oli Ida-Euroopas põhjapoolsete metsalade regi, Vana-Novgorodis oli üldine juba 10. sajandil. Oli tuntud Venemaa loodeosas, Lätis ja Lõuna-Eestis, kus seda kasutati 19. sajandi lõpuni[1].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 247