Schwarzwaldi hobune
Schwarzwaldi hobune (saksa keeles Schwarzwälder Kaltblut, Schwarzwälder Fuchs) on hobusetõug, mis on pärit Lõuna-Saksamaalt Baden-Württembergi liidumaalt.
| Schwarzwaldi hobune | |
|---|---|
 Värvus: tume raudjas | |
| Algkeeles | Schwarzwälder Kaltblut |
| Teised nimed | Schwarzwälder Fuchs, Black Forest Horse |
| Päritolu | |
| Riik/piirkond | Schwarzwald, Saksamaa |
| Välimus | |
| Turjakõrgus | 148–160 cm |
| Värvused | mitut tooni raudjas, pruun, õunikhall |
Tõug on saanud nimetuse Schwarzwaldi mäestiku järgi. Tegu on suhteliselt väikest kasvu vastupidava raskeveohobusega. Nad on tavaliselt (tume)raudjat värvi, heleda laka ning sabaga.
Ajalugu
muudaTegu on suhteliselt vana tõuga mis eksisteeris juba keskajal [1], aga alles aastal 1896 loodi ametlik tõuraamat ja sai alguse organiseeritud aretamine. Eesmärgiks oli tõu säilitamine ja edasiarendamine. Kõik 210 hobust, kes siis tõuraamatusse kirjutati, olid puhast Schwarzwaldi päritolu ja tõug oli tol ajal suhteliselt heterogeenne (erisugune).
Masinate laialdane kasutuselevõtt põllumajanduses ja tööstuses tähendas selle hobusetõu allakäiku. 1947. aastal oli tõuraamatus arvel 1234 mära ja 47 sugutäkku. 1973. aastaks oli täkkude arv vähenenud kolmeni ja märade arv oli 1977. aastal kõigest 159. Selle tulemusena tekkis ühtne ja homogeenne hobune, kuid tõug oli väljasuremise äärel. Et tõugu päästa, võeti appi Norikeri tõugu täkud Reith-Nero (1961) [2] ja Wirts-Diamant (1970) [3]. Hiljem lisati aretusse ka Freibergeri tõugu täkke. 1990. aastate alguseks oli märade arv suurenenud 416 isendini ning 2009. aastaks oli registreeritud 716 mära ja 34 sugutäkku. Sellest hoolimata on Schwarzwaldi hobune Saksamaal ikka veel väljasuremisohus koduloomade nimekirjas.[4] [5]
Välimus
muudaSchwartzwaldi hobune on äratuntav raudja värvuse ning heleda laka ja saba järgi. Karva värvus võib erineda heledast kuni tumeda raudjani. Pruun ja õunikhall on juba haruldased, kuid neidki võib ette tulla. Lakk ja saba on tihedad ja pikad. Turjakõrgus märadel on 148–156 cm ja täkkudel 152–160 cm. Pea on lühike ja kuiv, kael tugev ja laudjas lai. Kabjad ja liigesed tugevad. Need hobused on elavaloomulised, vastupidavad, pika elueaga ning leebe ja sõbraliku iseloomuga.[6]
Kasutamine
muudaSobib nii veotöödeks kui ka rakendussõiduks ja ratsutamiseks.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Rassebeschreibung" (saksa keel). schwarzwaelder-kaltblut.de. Vaadatud 20. veebruar 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Reith-Nero" (inglise keel). Pedigree Online. Vaadatud 20. veebruaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Wirts-Diamant" (inglise keel). Pedigree Online. Vaadatud 20. veebruar 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Geschichte" (saksa keel). schwarzwaelder pferdezuchtgenossenschaft. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2011. Vaadatud 20. veebruar 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Das Schwarzwälder Kaltblutpferd - Praesentation" (PDF) (saksa keel). schwarzwaelder pferdezuchtgenossenschaft. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 28. märts 2016. Vaadatud 20. veebruaril 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Kaltblut" (saksa keel). schwarzwaelder pferdezuchtgenossenschaft. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2012. Vaadatud 20. veebruar 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Schwarzwaldi hobune |