Hobusetõug on lai mõiste, mis enamasti viitab hobuste rühmale, mille isendid erinevad välimuse, iseloomu, käitumise ja muude omaduste poolest teistest hobustest ja annavad muutumatult neid omadusi edasi oma järglastele. Seda terminit kasutatakse enamasti seoses selektiivselt aretatud koduhobustega. Aga ka inimese sekkumiseta on arenenud hobuste populatsioone, näiteks Ameerika mustang, loetakse hobusetõuks.[1][2]

Zaniskari tõugu poni Ladakhis, Indias

Hobusetõuge on võimalik jagada temperamendi järgi kolme kategooriasse:[3]

Enamikul aretatud hobusetõugudel on oma otstarve või oskus. Näiteks on traavlid ja Inglise täisverelised aretatud suurte kiiruste saavutamiseks võidusõidul ja raskeveohobused selleks, et tõmmata raskeid koormaid. Osa tõugudest on tekkinud teiste hobusetõugude ristamisel, samas kui mõni tõug on arenenud ühest ainsast esiisast nagu Morgan[4] ja Tennessee kõnnihobune.[5]

Tõuregistrid muuda

Kinnine muuda

On tõuraamatuid, millel on niinimetatud kinnine register. Ehk siis, registreeritakse ainult isendeid kelle mõlemad vanemad on liikmed. Näiteks: Inglise täisvereline ratsahobune[6] ja Araabia hobune.[7]

Poolavatud muuda

Teistel tõugudel on pooleldi avatud registrid. Sel juhul peab vaid üks vanematest tõuraamatusse kuuluma. Teine vanem võib olla ka mõnest teisest kindlaks määratud (olenevalt kõnealuse tõuregistri reeglitest) tõust. Näiteks: Paint hobune[8] ja Appaloosa hobune.[9]

Avatud muuda

Ja kõige lõpuks on tõuraamatuid, mis on avatud. Seda enamasti siis, kui tõul pole veel enda kindlat fenotüüpi või kui on tegemist tõuraamatuga, mis on avatud kõigile hobustele, kes vastavad tõunormidele ja ideaalidele. Siin on heaks näiteks soojaverelised sporthobused, nagu KWPNi kooli- ja takistussõidu hobused[10] või isegi Eesti sporthobune,[11] kelle puhul on aretuse eesmärk parimate sportlike tulemustega hobune.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Juliet Clutton-Brock (1999). "A natural history of domesticated mammals" (inglise keel). Cambridge University Press. Lk 40. Vaadatud 1.02.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. "Breeds of Livestock" (inglise keel). Vaadatud 1.02.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. David Sankoff, Joseph H. Nadeau (2000). "Comparative genomics: empirical and analytical approaches to gene order dynamics, map alignment and the evolution of gene families" (inglise keel). Springer. Lk 371. Vaadatud 1.02.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. "History AMHA" (inglise keel). Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. "A Brief History of the Tennessee Walking Horse" (inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 18.05.2006. Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. "The American Stud Book Principal Rules and Requirements" (inglise keel). Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. "Rules and Regulations" (inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 9.04.2008. Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. "The Breed" (inglise keel). Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. "Handbook" (inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 22.04.2011. Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. "Welzijnsbeleid KWPN - Inteelt" (hollandi keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 5.12.2014. Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. "Eesti sporthobuse aretus" (eesti keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2012. Vaadatud 30.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)