Sarah Vaughan aastal 1946
Nimi Sarah Lois Vaughan
Sünni-kuupäev 27.03.1924
Surma-kuupäev 03.04.1990
Amet Ameerika jazzlaulja
Plaadi-firmad Columbia, Mercury, Verve, Roulette, Pablo

Sarah Lois Vaughan (27. märts 19243. aprill 1990) oli tunnustatud Ameerika džässlaulja.

Oma 50-aastase muusikukarjääri jooksul nomineeriti ta 9 korral parima jazzvokalisti Grammy auhinnale ning ta võitis nendest kaks, sh 1989. aastal elutööpreemia[1].

Vaughan kasvas üles musikaalses perekonnas ning lapseeas õppis ta klaveri- ja orelimängu. Mõni aeg hiljem kiriku kooris lauldes tuli välja ka tema lauluoskus ning Vaughan hakkas kooris lauldes soleerima.

LäbimurreRedigeeri

Oma suure läbimurde saavutas Vaughan 1942. aastal, olles ise vaid kahekasteistkümneaastane, mil ta võitis esikoha Apollo teatri amatööride õhtul. Tema hingestatud esitus jazzistandardist „Body And Soul“ garanteeris talle koha Earl Hines’i orkestris. Teinud paar aastat edukalt koostööd, liitus Vaughan Billy Eckstine’i ansambliga, kus mängisid ka Charlie Parker ja Dizzie Gillespie.

Muusikaline eripäraRedigeeri

Sarah Vaughan on tuntud oma laia hääleulatuse, säravate improviseeritud meloodialiinide ning unikaalse hääle kõla poolest. Vaughan’i peetakse tänini suurte tuntud nimede nagu Ella Fitzgerald ja Billie Holiday kõrval üheks kõigi aegade parimaks jazzlauljaks. Temale endale aga stiililine sildistamine ei meeldinud ning ta mõtles endast laiemalt – ta on laulja ning muusik.

Oma unikaalse hääletooni ja fraseerimise tõttu oli tal palju austajaid ning algul ka kritiseerijaid. Samas oldi enamasti ühel nõus asjaolus, et ta oli oma esitustes üks origninaalsemaid. Vaughan valdas lisaks laulmisele ka klaverimängu ning ta põhjendas oma omanäolisi improvisatsiooniliine nende sagedase harjutamisega klaveril või orelil. Samas pidas ta arusaadavalt enda suurteks eeskujudeks hoopis virtuoosseid instrumentaliste nagu Dizzie Gillespie ja Charlie Parker.

SurmRedigeeri

Kui Sarah Vaughan 66-aastaselt kopsuvähki suri, tõi Stephen Holden New York Times’i artiklis välja, et laulja on mõjutanud lugematul hulgal teisi artiste. Nende hulka kuuluvad näiteks ka Anita Baker, Sade ja Ricky-Lee Jones. Sarnaselt paljudele teistele kirjutistele toob ka Holden välja, et Vaughan’i häält on imetletud just tämbri ning talle omase mahlase vibraato tõttu[2].

ViitedRedigeeri
  1. "Grammy.com". 2020. Vaadatud 17.01.2020.
  2. Stephen Holden. "Sarah Vaughan, 'Divine One' Of Jazz Singing, Is Dead at 66". NY Times. Vaadatud 17.01.2020.