Salome (Richard Strauss)

"Salome" on Richard Straussi ühevaatuseline ooper Oscar Wilde'i samanimelise draama ainetel. Ooper esietendus 9. detsembril 1905 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris.

Tegelased

• Herodes (tenor)
• Herodias, Herodese naine (metsosopran)
• Salome, Herodiase tütar (sopran)
• Ristija Johannes (bariton)
• Narraboth, noor süürlane (tenor)
• Herodiase paaž (alt)

Ooperi tegevustik

Herodese palee terrassil. Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürlane ja sõjapealik, piilub läbi paleeukse Herodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et hingata värsket õhku. Korraga kuuleb Salome vangitürmist kostvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on häälest võlutud ning palub valvuritel endale vangi näidata. Esmalt valvurid keelduvad, kuid Narraboth, nende pealik, andub Salome võludele ja annab loa Johannes türmist välja tuua. Johannes neab Herodest ja tema liiderlikku naist Herodiast. Salomed köidab Johannese olemus – ta üritab meest endasse armuma panna ja nõuab Johanneselt suudlust. Meeleheitel Narraboth tapab end. Johannes keeldub suudlusest ja ta viiakse kongi tagasi. Ilmub rahutu Herodes, kes nõuab, et Salome tema meelt lahutaks ja tantsiks talle, ükskõik, mis hinna eest. Salome nõustub ja tantsibki. Tantsu lõppedes kuulutab Salome: "Vastutasuks tahan ma tahan Johannese pead!" Herodes on õudusest haaratud, kuid on sunnitud nõustuma. Salomele esitletakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Herodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökidesse.

Ajaloost

"Salome" esietendus oli ooperi lavaletoomise raskustest hoolimata rahvusvaheline triumf. Teose kõhedust tekitav atmosfäär ja julm lõpustseen, rääkimata Salome seitsme loori tantsust, tekitasid hirmu tsensuuri ees. Seetõttu otsustati ka ooperi esietendus katoliiklikust Viinist pisut vabamasse Dresdenisse üle tuua. Väga raske oli ka peategelase valik, Salome partii on ülimalt keeruline ja väga suurt vastupidavust nõudev, samuti kartis helilooja, et lauljaid ei ole üle suure orkestrikoosseisu (109 muusikut) kuulda. Peategelase valik langes Wagneri-laulja Marie Wittichile, kes oli aga välimuselt kaugel tütarlapselikust printsess Salomest. Seetõttu otsustati Salome tantsuks kasutada tantsijat. Aga "hoolimata tädike Wittichist", nagu Strauss irooniliselt Hofmannsthalile end väljendas, kutsuti lauljaid, dirigenti ja heliloojat pärast esietendust lavale tervelt 38 korda. Seda ilmselt ka seetõttu, et selle ooperi tegelaste psühholoogia väljendub ennekõike orkestripartiis, näiteks kohutavas vahemängus, mis järgneb Narrabothi enesetapule või Johannese tagasiminek vangikongi, mis kirjeldab seda, mis toimub Salome hinges.