Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

TöökäikRedigeeri

RahvatantsijanaRedigeeri

Hakkas rahvatantsuga tegelema 1937. aastal, saades alusmüüri Enn Loorsoolt, kelle juures kuni 1940. aastani koos Ott Valgemäega tantsis.

Olnud 1957. aastal Moskvas toimunud Ülemaailmsel Noorsoo- ja Üliõpilasfestivalil Eesti koondrühma üldjuht koos Ott Valgemäega ning Eesti üldtantsupidudel ka rühmaliikide (1970, 1973) ja noorte tantsupeo üldjuht.[1]

Juhendatud rühmadRedigeeri

  • 1940–1941 Punane Krull ja riidevabriku Keila rahvatantsurühm
  • 1945–1947 Riidevabriku Keila ja trükikoja Punane Täht rahvatantsurühmad
  • 1949–1984 Riidevabriku Baltika tantsurühm
  • 1950–1955 Tehas nr 36, Aktiiv, Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee, Mereklubi, trükikoda Oktoober, tubakavabrik Leek rahvatantsurühmad
  • 1952–1965 Tallinna Paberivabriku rühm
  • 1954–1968 Marat
  • 1956–1962 Tarbeklaasi tantsurühm
  • 1959–1966 Tallinna Õpetajate Maja tantsurühm
  • 1949–1974 Kuljus
  • 1974–1998 Tallinna Tuletõrje Maja rahvatantsuansambel Tuisuline

Salme ja Ott Valgemäe tantsude kronoloogia[2]Redigeeri

  • 1948 – "Ülejalapolka" (SR) ja "Kuljus I" (SR)
  • 1949 – "Tuuletütar", "Vastlavurr" ja "Kaluribrigaad"
  • 1950 – "Soopolka" (SR)
  • 1951 – "Kiik kutsub I" (SR)
  • 1952 – "Seitse rätsepat" (SR) ja "Marjuliste tants" (NR)
  • 1954 – "Sõbratarid" (NR), "Kiigadi-kaagadi" (SR), "Päev rannal I" (SR) ja "Savikoja polka" (SR)
  • 1955 – "Tonditants / Rehe all" (SR)
  • 1957 – "Oige ja vasemba" ja "Tuljak"
  • 1958 – "Kip-kõpsadi" (NR) ja "Suurtants" (SR)
  • 1960 – "Talverõõmud" (LR)
  • 1961 – "1-2-3 galopiga" (LR)
  • 1962 – "Kuljus II" (SR), "Läki matkama" (SR), "Taat ja memm" (SR) ja "Kass ja hiir"
  • 1963 – "Kalur ja meri I" (SR)
  • 1965 – "Kuusalu süit nr 1" ja "Talverõõmud"
  • 1966 – "Nukiline polka" (MR), "Kõrge labajalg" (NR) ja "Konnatants" (MR)
  • 1967 – "Kuusalu süit nr 2" ja "Aegade tuled"
  • 1968 – "Kaera-Jaan" (NR)
  • 1969 – "Trepitants" ja "Kuusalu süit nr 3" (NR)
  • 1971 – "Kalamehe mõrsja" (NR), "Lustakas lugu" (SR) ja "Saaremaa süit" (SR)
  • 1972 – "Kalur ja meri II" (SR), "Karjaste eksam" (MR) ja "Kiik kutsub II" (SR)
  • 1974 – "Tibutants" (NR) ja "Tervitustants" (SR)
  • 1975 – "Pisike polka" (SP), "Rongisõit" (LR) ja "Kui noored olime" (SR)
  • 1976 – "Marupolka" (SR)
  • 1977 – "Hopsali" (SR)
  • 1978 – "Trallitamine" (SR) ja "Tüdruk" (NR)
  • 1979 – "Ilusti kenasti" (SR), "Õekesed" ja "Vetruv polka" (SR)
  • 1980 – "Päev rannal II" (SR)
  • 1981 – "Vanali viisil" ja "Küll sinust meri..."
  • 1982 – "Meelespea" (SP), "Lautri kukulind" (SP), "Targa rehealune" (NR) ja "Räditants" (SR)
  • 1986 – "Kiigemäel" (SR), "Süit A. Raudkatsi tantsudest" (SR), "Rannakolhoosis" ja "Savikoja polka" (SR)
  • 1993 – "Killadi-kõlladi"
  • 1995 – "Suvisel õhtul"

SR – segarühmale

NR – naisrühmale

MR – poiste ja meesrühmadele

LR – lasterühmale

SP – soolopaaridele

TunnustusedRedigeeri

  • 30.11.1963 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
  • 24.07.1966 – NSV Liidu kultuuriministeeriumi medal
  • 02.05.1970 – Lenini juubelimedal
  • 02.07.1974 – orden Austuse märk
  • 24.05.1974 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
  • 29.05.1981 – II järgu diplom ja hõbemedal Moskva Rahvamajanduse näitusel
  • 01.02.1982 – Tööveterani medal
  • 10.08.1983 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
  • 1989 – Ullo Toomi aastapreemia
  • 2004 – Valgetähe III klassi teenetemärk

IsiklikkuRedigeeri

Oli 1942. aastast abielus Ott Valgemäega.

Tütar on Tiiu Valgemäe ja poeg on Jüri Valgemäe.

ViitedRedigeeri

  1. EE 14. köide. Tallinn 2000. Lk 581
  2. Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II, TTÜ kirjastus 2013

PersonaaliaRedigeeri

  • "Meie repertuaar nr 2 - pühendatud S. Valgemäe 75. sünnipäevale". Eesti Raamat. Tallinn 1988. Koostanud Heino Aassalu
  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud". Eesti Raamat. Tallinn 1988. Koostanud Heino Aassalu
  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II". TTÜ kirjastus. Tallinn 2013. Koostanud Ülo Luht

VälislingidRedigeeri