Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

Ta lõpetas 1935. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi.

TöökäikRedigeeri

Põhitöökoht kuni 1946. aastani oli keemiatehas Orto. Seejärel asus tööle Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees.

Alates 1952. aastast töötas Tallinna Gaasi- ja Veevarustuse Trustis (Tallinngaas) lukksepana.

RahvatantsijanaRedigeeri

Hakkas rahvatantsuga tegelema 1937. aastal, saades alusmüüri Enn Loorsoolt, kelle juures tantsis kuni 1940. aastani koos Salme Valgemäega.

1953 lõpetas Tallinnas Eesti NSV Rahvaloomingu Maja tantsujuhtide kursused.

Olnud üldtantsupidude (1955, 1960, 1970, 1973) rühmaliikide üldjuht.[1]

Juhendatud rühmadRedigeeri

  • 1940–1941 rahvatantsurühm vabrikus Punane Krull
  • 1946–1953 rahvatantsurühm Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees
  • 1955–1966 rahvatantsurühm Viktor Kingissepa nimelises Tselluloosi- ja Paberitööstuse Kombinaadis
  • 1959–1966 Tallinna Õpetajate Maja segarühm
  • 1966–1989 Tallinna Tuletõrje Maja tantsuansambel Tuisuline

Salme ja Ott Valgemäe tantsude kronoloogia[2]Redigeeri

  • 1948 – "Ülejalapolka" (SR) ja "Kuljus I" (SR)
  • 1949 – "Tuuletütar", "Vastlavurr" ja "Kaluribrigaad"
  • 1950 – "Soopolka" (SR)
  • 1951 – "Kiik kutsub I" (SR)
  • 1952 – "Seitse rätsepat" (SR) ja "Marjuliste tants" (NR)
  • 1954 – "Sõbratarid" (NR), "Kiigadi-kaagadi" (SR), "Päev rannal I" (SR) ja "Savikoja polka" (SR)
  • 1955 – "Tonditants / Rehe all" (SR)
  • 1957 – "Oige ja vasemba" ja "Tuljak"
  • 1958 – "Kip-kõpsadi" (NR) ja "Suurtants" (SR)
  • 1960 – "Talverõõmud" (LR)
  • 1961 – "1-2-3 galopiga" (LR)
  • 1962 – "Kuljus II" (SR), "Läki matkama" (SR), "Taat ja memm" (SR) ja "Kass ja hiir"
  • 1963 – "Kalur ja meri I" (SR)
  • 1965 – "Kuusalu süit nr 1" ja "Talverõõmud"
  • 1966 – "Nukiline polka" (MR), "Kõrge labajalg" (NR) ja "Konnatants" (MR)
  • 1967 – "Kuusalu süit nr 2" ja "Aegade tuled"
  • 1968 – "Kaera-Jaan" (NR)
  • 1969 – "Trepitants" ja "Kuusalu süit nr 3" (NR)
  • 1971 – "Kalamehe mõrsja" (NR), "Lustakas lugu" (SR) ja "Saaremaa süit" (SR)
  • 1972 – "Kalur ja meri" II (SR), "Karjaste eksam" (MR) ja "Kiik kutsub II" (SR)
  • 1974 – "Tibutants" (NR) ja "Tervitustants" (SR)
  • 1975 – "Pisike polka" (SP), "Rongisõit" (LR) ja "Kui noored olime" (SR)
  • 1976 – "Marupolka" (SR)
  • 1977 – "Hopsali" (SR)
  • 1978 – "Trallitamine" (SR) ja "Tüdruk" (NR)
  • 1979 – "Ilusti kenasti" (SR), "Õekesed" ja "Vetruv polka" (SR)
  • 1980 – "Päev rannal II" (SR)
  • 1981 – "Vanali viisil" ja "Küll sinust meri..."
  • 1982 – "Meelespea" (SP), "Lautri kukulind" (SP), "Targa rehealune" (NR) ja "Räditants" (SR)
  • 1986 – "Kiigemäel" (SR), "Süit A. Raudkatsi tantsudest" (SR), "Rannakolhoosis" ja "Savikoja polka" (SR)

SR – segarühmale

NR – naisrühmale

MR – poiste ja meesrühmadele

LR – lasterühmale

SP – soolopaaridele

JuubelikontserdidRedigeeri

  • 60. sünniaasta juubelikontsert J. Tombi nim Kultuuripalees 8. mail 1977 (26 tantsu)
  • 70. sünniaasta juubelikontsert Lagedi Kultuurikeskuses 4. aprillil 1987 (22 tantsu)

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Oli 1942. aastast abielus Salme Valgemäega.

Tütar on Tiiu Valgemäe ja poeg on Jüri Valgemäe.

ViitedRedigeeri

  1. EE 14. köide. Tallinn 2000. Lk 581
  2. Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II, TTÜ kirjastus 2013

PersonaaliaRedigeeri

  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud", Tallinn: Eesti Raamat (1988). Koostanud Heino Aassalu
  • "Salme ja Ott Valgemäe valitud tantsud II", Tallinn: TTÜ kirjastus (2013). Koostanud Ülo Luht

VälislingidRedigeeri