STS-31 oli Space Shuttle'i programmi 35. missioon ja kosmosesüstiku Discovery 10. missioon. Discovery startis Kennedy Kosmosekeskusest 24. aprillil 1990 ja viis orbiidile Hubble'i kosmoseteleskoobi.[1]

STS-31
Hubble'i orbiidile paigutamine
Operaator NASA
COSPAR ID 1990-037A
SATCAT 20579
Missiooni kestus 5 päeva, 1&nbsptund; 16 minutit, 6 sekundit
Läbitud vahemaa 3 328 466 km
Läbitud orbiite 80
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Columbia
Stardimass 117 586 kg
Maandumismass 85 947 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 5
Meeskonna liikmed Loren J. Shriver
Charles Bolden
Bruce McCandless II
Steven A. Hawley
Kathryn D. Sullivan
Missiooni algus
Stardi aeg 12.33.51, 24. aprill 1990 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 13.49.57, 29. aprill 1990 (UTC)
Maandumispaik Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 22
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Perigee 585 km
Apogee 615 km
Orbiidi kalle 28,45 kraadi
Tiirlemisperiood 96,7 min

Vasakult: Bolden, Hawley, Shriver, McCandless, Sullivan
← STS-36
STS-41 →

Discovery meeskond paigutas Hubble'i orbiidile 25. aprillil ning veetis seejärel ülejäänud aja teaduskatseid sooritades ja IMAX kaameratega missiooni jäädvustades. STS-31 oli pärast 1986. aasta jaanuari esimene missioon, kus stardikompleksis oli samaaegselt kaks süstikut: Discovery, mis asus 39B-s, ja Columbia, mis asus 39A-s.

Meeskond

muuda

Missioon oli algselt planeeritud 1986. aasta augustisse ja seda pidi teenindama Atlantis, aga Challengeri katastroofi järel lükati seda tunduvalt edasi. Missiooni komandöriks pidi olema John Young, kellele see olnuks rekordiline seitsmes missioon, aga ta oli missiooni ajaks juba suunatud kontoritööle ja tema asemel sai komandöriks Loren J. Shriver.[2]

Missioon

muuda

STS-31 startis 24. aprillil 1990 kell 8:33 kohaliku aja järgi. Missioon pidi algselt startima 10. aprillil, aga see tuli 4 minutit enne startimist tehnilise rikke tõttu edasi lükata. Vigane seade vahetati välja ja kosmoseteleskoobi akud laeti uuesti täis. 24. aprillil katkestati stardiloendus uuesti, kui Discovery arvutid ei sulgenud starditorni kütusetoru klappi. Insenerid sulgesid klapi manuaalselt ja loendus sai jätkuda.[3]

Discovery peamine laadung oli Hubble'i kosmoseteleskoop, mis tuli viia väga kõrgele orbiidile. Seetõttu liikus Discovery üle 500 km kaugusele Maast ja missiooni ajal saavutatud orbiit oli tollal Space Shuttle'i programmi kõrgeim.[4]

Hubble paigutati orbiidile 25. aprillil.[5] Hubble'i orbiidile paigutamise ajal ei avanenud üks selle päikesepaneelidest ja missiooni spetsialistid McCandless ja Sullivan valmistusid avakosmosesse väljuma, juhul kui seda Maalt parandada ei suudeta. Päikesepaneel suudeti siiski raadio teel avada ning Sullivan ja McCandless avakosmosesse ei läinud. Pärast Hubble'i orbiidile paigutamist tegi meeskond kosmosesüstiku pardal mitme valdkonna teaduskatseid.

Kosmosesüstik naasis Maale 29. aprillil ja maandus kohaliku aja järgi kell 6:49 Edwardsi õhujõudude baasis.

Viited

muuda
  1. "Discovery Launches with Hubble Space Telescope". NASA. Vaadatud 20. juuli 2018.
  2. "STS-31". Space Facts. Vaadatud 21. juuli 2018.
  3. "STS-31". NASA. Vaadatud 20. juuli 2018.
  4. "'Somebody Get a Camera': 25 Years Since the Launch of Hubble (Part 2)". AmericaSpace. Vaadatud 21. juuli 2018.
  5. "This Week in NASA History: Hubble Space Telescope Deployed -- April 25, 1990". NASA. Vaadatud 20. juuli 2018.