SPAD S.XIII
SPAD S.XIII oli Prantsusmaa hävitusbiplaan, mille konstrueeris esimese maailmasõja ajal varasema eduka hävitaja SPAD S.VII baasil Société pour l'aviation et ses dérivés.
 | |
| Tüüp | Hävitusbiplaan |
|---|---|
| Tootja | Société pour l'aviation et ses dérivés |
| Riik |
 Prantsusmaa |
| Disainer | Louis Béchéreau |
| Esmalend | 4. aprill 1917[1] |
| Toodanguarv | 8472[2] |
| Meeskond | 1 |
| Pikkus | 6,25 m |
| Tiivaulatus | 8,25 m |
| Tiivapindala | 21,11 m2 |
| Tühimass | 601,5 kg |
| Maksimaalne stardimass | 856,5 kg |
| Mootor |
Hispano-Suiza 8A 200 hj (150 kW) |
| Tippkiirus | 211 km/h |
| Lennulagi | 6800 m |
| Relvastus |
2 7,7-mm Vickersi kuulipildujat või USA variantidel 2 Marlin M1917 või M1918 kuulipildujat 4 11-kg pommi |
Aastal 1917 märkas lennukidisainer Louis Béchereau, et S.VII lennukid on vanaks jäämas ning otsustas konstrueerida kaks uut lennukit: S.XII ja S.XIII. Mõlemal lennukil oli võimas ning uuenduslik Hispano-Suiza 8A mootor. Kahuriga varustatud S.XII ei olnud lendurite seas kuigi populaarne, kuid S.XIII oli üks sõja võimekamaid ning enimtoodetud hävituslennukeid. Kokku toodeti 8472 SPAD S.XIII lennukit, tellitud oli veel 10 000 lisa, kuid nende ehitus katkestati Compiègne'i vaherahu tõttu.[2]
Esimese maailmasõja lõpuks olid S.XIII lennukid kasutusel põhimõtteliselt kõikides Prantsusmaa õhuväe hävitajaeskadronides. Lisaks tootis neid lennukeid sõja ajal hulgaliselt Ameerika Ühendriikide armee õhuteenistus. S.XIII oli S.VII kõrval kasutusel ka Suurbritannia kuninglikus lennukorpuses, kuni Sopwith Dolphin polnud teenistusse jõudnud. Lennuk oli pilootide seas populaarne ning seda kasutasid mitmete riikide lennuässad. Pärast sõda müüdi ülejäänud lennukid üle maailma nii tsiviil- kui militaarkasutusse.
