Disambig gray.svg  See artikkel räägib toidust; süldimuusika kohta vaata artiklit Sült (muusikastiil).

Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini, nt tailiha puhul[1]. Sült on eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Näiteks Mehhikos, kus seda kasutatakse koeratoiduna.[2]

Saksa sült

"Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud," on öelnud Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist Epp Tamm.[3]

Eesti süldi valmistamineRedigeeri

Eesti rahvustoiduna tuntud traditsiooniline sült keedetakse seapeast, -kaelast, -kootidest ja -jalgadest, mis sisaldavad nii palju liimainet, et jahtuv leem tardub ilma täiendava tardaine lisamiseta. Süldi keetmiseks pannakse liha külma vette, aetakse kiiresti keema, lastakse paar minutit keeda (kupatatakse) ning loputatakse siis nii lihatükid kui pott külma veega. Liha pannakse uuesti keevasse vette ning keedetakse hästi nõrgal tulel vaevu keevana ilma kaaneta kuni liha luudelt lahti tuleb (3–4 tundi). Enne keemise lõppu lisatakse maitseainedsool, sibul, vürtsid. Liha tõstetakse leemest välja, tükeldatakse. Keeduleem kurnatakse, lastakse koos tükeldatud lihaga uuesti korraks keema tõusta, kallatakse vormidesse jahtuma.[viide?]

ViitedRedigeeri

  1. Eva-Lotta Kivi (22. detsember 2022). "Toidutehnoloog hindab poesülte. „Huvitav, mis teeb sellest süldist delikatessi?"". Maaleht. Vaadatud 22. detsembril 2022.
  2. Glase, Urmas (15. jaanuar 2023). "„Teekond Méxicost Setomaale": Mehhiklanna kirjutas raamatu sellest, kuidas ta eestlaseks sai". Maaleht. Vaadatud 19. jaanuaril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-status (link)
  3. "Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse" kultuur.err.ee, 1. juuni 2018

VälislingidRedigeeri