Süütel on lõhkelaengute initsieerimiseks kasutatav vahend, mis koosneb süütenöörist ja kapseldetonaatorist.

Süütlis kasutatav süütenöör peab olema vähemalt nii pikk, et leegi jõudmine kapseldetonaatorisse ei toimuks kiiremini kui ühe minuti jooksul. Erandjuhtudel võib kasutada ka lühemat süütenööri, aga näiteks süvislaengute puhul on nõutav veel pikem süütenöör (minimaalselt 1 meeter).

Süütenööri detonaatorisse ühendatav ots peab olema lõigatud risti nööri teljega ning detonaatori tagumine osa, kust süütenöör sisse lükatakse, peab olema kinni valtsitud, et süütenööri õige koha peal kindlalt paigal hoida.

Süütamise lihtsustamiseks lõigatakse süütenööri läidetav osa 45–60-kraadise nurga ulatuses viltu. Süütel läidetakse kasutades tuletikku, läitlit, läitenööri, läitepadrunit, süütetahti või teist süütenööri. Elektriliste kapseldetonaatorite juures kasutatakse lõhkamismasinat, kuid siis on ka tingimused teised ja detonaatorijuhtmed moodustavad osa elektrilõhkevõrgust.

Enam kui 4 meetri pikkune süütel peab olema dubleeritud ning mõlemad nöörid süüdatakse üheaegselt.

Üks lõhkaja ei tohiks süüdata järjestikku üle viie süütli. Süütlite pikkus peab olema piisav, et lõhkaja jõuaks enne plahvatust ohutusse kohta.