Lõhkamismasin on elektrilõhkevõrkude pingestamiseks kasutatav seadeldis.

Lõhkamismasinaid
1864. aastast pärinev lõhkamismasin, mille leiutas Siegfried Marcus

Lõhkamismasinad jagunevad autonoomseteks, millel on oma vooluallikas, ja võrgumasinateks, mis võtavad vajaliku voolu välisest elektrivõrgust. Autonoomseid lõhkamismasinaid jaotatakse omakorda kondensaator-, muundur- ja dünamoelektrilisteks.

Võrgumasinaid liigitatakse tööpõhimõttest lähtuvalt lülitavateks, alandavateks ja sünkroonitavateks. Kondensaatormasinad, kus süüte andmiseks vajaminev elektrilaeng koondatakse kondensaatorisse, on tänapäeval levinuimad lõhkamismasinad.

Eestis on levinud kodumaised patareitoitega kondensaatormasinad LM-2M ja Guerilla ning Vene päritolu ja käsiajamiga elektrigeneraatorit sisaldavad KPM-1, KPM-3 ja VMK-500.