Elektridetonaator

Elektridetonaator on elektrisütikut sisaldav kapseldetonaator, mida kasutatakse lõhkelaengute initsieerimiseks elektrivoolu abil.

Hetkdetonaator ja lühiviit- või viittegevusega elektridetonaator

Toimeaja alusel liigitatakse elektridetonaatorid hetk-, lühiviit- ja viittegevusega detonaatoriteks. Kui hetkdetonaator annab elektriimpulsi otse primaarlaengule, mis kutsub kohe esile plahvatuse, siis lühiviit- ja viittegevusega elektridetonaatoritel on elektrisüüturite hõõgniidi ja primaarlaengu vahel viiteelement. See tagab oma põlemiskestusega ettenähtud pikkusega viivituse impulsi saamise, enne kui süütab detonaatori primaarlaengu ja kutsub sellega esile sekundaarlaengu ning sellega ka detonaatori enese plahvatuse. Viitekestus lühiviittegevusega detonaatoritel on 15–300 millisekundit ja viittegevusega detonaatoritel 0,5–100 sekundit.

Elektridetonaator koosneb tavaliselt seda ümbritsevast detonaatori kestast, kaitsekapslist, juhtmetest (mis sisenevad kaitsekapsli kaudu detonaatorisse ja on kinnitatud hõõgsilla ehk süütepea külge), primaarlaengust ja sekundaarlaengust ning vajadusel ka viiteelemendist.

Elektrilõhkamise kasutamisel peab elektridetonaatoreid ja muid elektrilõhkevõrgu komponente hoidma ohutul kaugusel elektriülekandeliinidest ning raadio- ja televisioonisaatjatest, et vältida elektridetonaatorite iseeneslikku rakendumist elektriülekandeliinide tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja mõjul.[1]

Elektridetonaatorite kasutamine on vajalik, kui soovitakse ühel ajal lõhata mitu lõhkelaengut.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda