Sõltuvus (narkoloogia)

Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse.

Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused:

• Tugev tung tarvitada ainet.
• Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestust.
• Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes.
• Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
• Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele.

Eristatakse järgmisi liike:

• psüühiline sõltuvus – tugev soov sõltuvusainet tarvitada.
• füüsiline sõltuvus – sõltuvusaine puudumisel tekivad tuntavad tervisehäired ehk võõrutusnähud.

Alkoholisõltuvus – nii psüühiline kui ka füüsiline, kuid alkoholismi all mõistetakse eeskätt psüühilist sõltuvust. Erinevalt mitmest muust psühhoaktiivsest ainest ei ole alkoholsõltuvus seotud kindla ajupiirkonnaga.

Psüühiline sõltuvus – joomahimu, vältimatu vajadus saada alkoholi, võimetus loobuda, tolerantsus, füüsiline sõltuvus.

Füüsiline sõltuvus – tekib, kui esineb krooniline vähemalt 1-promilline joove.

Välislingid

• ELi tervishoiuportaal – Narkootilised ained
• Nähtamatud barjäärid: uimastisõltuvus ja probleemid praktikas.
• Tervise arengu instituut - narkootikumide tarvitamise ennetamine