Säärepael
Säärepael on etnoloogias värvilisest villasest lõngast kalasabakirjas palmitsetud pael, mis seotakse ümber sääre põlve ja püksisääre alt (harvem pealt). Paelaotsad pisteti pükste sääreotste aukudest läbi ning kinnitati sõlme, nii et otstes olevad tutid jäid sääre välisküljele rippuma[1]. Säärepaelad hoiavad üleval sukki.[2]
Säärepaelte kasutamine Kihnus
muudaKihnu kultuuriruum on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See on toonud suurema tähelepanu alla Kihnu käsitöö, mille oskusi hoiab meeles ja edendab SA Kihnu Kultuuriruum. Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud ka Kihnu säärepaelte tegemine ja kasutamine, kihnu keeles: Kihnu siärepaeldõ tegemine ning kasutamine.
Kihnus ei kanta säärepaela nii nagu Mandri-Eestis, ümber sääre seotuna. Neid valmistatakse pulmadeks, kus pruut seob paela ümber veimede, mida ta kingib peigmehe sugulastele. Tähtsamad pulmategelased saavad veimed, mis on seotud vööga, ülejäänutele antakse säärepaelaga seotud veimed. Meestele seotakse veimed säärepaelaga üle õla. Säärepaela kutsutakse Kihnus ka pulma- või laulupaelaks. Viimati mainitud nimetus tuleneb sellest, et laulunaistele kingitakse mitmepäevase pulmas laulmise eest samuti säärepael.[3]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 205
- ↑ Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 113
- ↑ Säärepaelad Kihnus