Rotrouenge

Rotrouenge (oksitaani keeles retroencha, retroncha, vanaprantsuse keeles ka retrowange) on keskaegne žanrimääratlus, mis esineb trubaduuride ja truvääride laulurepertuaaris teatavat liiki laulu kirjeldusena. Kõik laulud, mille kohta laulukäsikirjades ja muudes allikates on öeldud rotrouenge, on refrääniga ja see paistab olevat ainus erinevus, mis eristab neid muudest lauludest[1]. Rotrouenge'i muude erisuste üle veel vaieldakse, sest selle sõna tähendust pole allikates mingil viisil kirjeldatud[2].

13. sajandi truväärilaulude käsikirjas asuva Jacques de Cambrai neitsi Maarjale pühendatud hümni "Retrowange nouvelle" algussõnades esineb žanrimääratlus rotrouenge

On arvatud, et rotrouenge on eepilise luule ettekandmiseks kasutatud stroofilise laisse-laulu muudetud variant lüürilise luule jaoks ja et oksitaani retroncha on tuletatud sõnast retronchar 'kordama', mis vihjab korratavale refräänile[3].

Refrääniga trubaduurilaulud ongi küllalt haruldased, ent veel pole selge, miks kõiki neid pole nimetatud rotrouenge'iks. Prantsuse lingvisti Alfred Jeanroy järgi kannab ainult neli oksitaanikeelset laulu käsikirjades määratlust retroencha, ja need kõik on refrääniga. Kolm neist on säilinud muusikaga ja nende autoriks on trubaduur Guiraut Riquier[4].

Truvääride luulest on teada kuus rotrouenge'iks nimetatud laulu, vaid üks säilinud muusikaga, neli neist on omistatud truväär Gontier de Soignies'le[5].

NäitedRedigeeri

Truväär Gontier de Soignies' rotrouenge (katkend):

Li tans noveaus et la douçors
Ki nous retrait herbes et flors
Me fait estreu pensieu d'amors
Et renouvelle mes dolors.
Ce dont me plaing sor tote rien
Tenroit uns autres a grant bien
Vers une dame de haut pris
Avoie mon coraige mis;
Trop legierement le conquis,
Autrui fust boin et moi est pis.
Ce dont me plaing sor tote rien
Tenroit uns autres a grant bien[6]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri