Ringvall-linnus

Ringvall-linnus on IV linnustetüüpi kuuluvate linnustega. Tegemist on peamiselt Saaremaal, Muhu saarel ning Lääne-Eestis esinevate peamiselt tasasele maale rajatud kindlustatud linnustega. Nagu nimetus ütleb, olid seda tüüpi muinaslinnused täielikult ümbritsetud vallidega. Sellised linnused on jagatud kahte rühma:

Madala valliga ringvall-linnused

muuda

I rühma kuuluvad linnused paistavad silma madalate vallidega. Vallid ei ole kõrgemad kui 70–90 cm. Selliste linnuste rajamise aeg jääb II ja I aastatuhandesse eKr. Need linnused on ühtlasi ka tagasihoidlike kaitseelementidega. Head näited on Päelda maalinn, Sõtke linnus ja Pidula maalinn.

Kõrge valliga ringvall-linnused

muuda

IV linnusetüübi teise rühma linnuste tunnused on kõrgemad ja ka keerulisema ehitusega vallid ning enamjaolt ringikujulise õuealaga. Keskmine valli kõrgus on 7 m. Need ringvall-linnused on enamasti rajatud kuni 3 m kõrgusele kõrgendikule. Selle rühma linnuste head näited on Muhu maalinn, Valjala maalinn, Pöide maalinn ja Kaarma maalinn.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Evald Tõnisson. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20. (292 - 293). Tartu- Tallinn