Kaarma maalinn
Kaarma maalinn on linnamägi Saaremaal Kaarma-Kirikukülas, kirikust kirdes.
Põhiplaanilt on maalinn peaaegu nelinurkne. Välismõõtmed 140 ja 120 m. Umbes 4800 ruutmeetri suurust tasast linnuseõue, mille keskel on märgatav kividega täidetud lohk, endine kaevuase. Linnust ümbritseb põhjaküljel sirge, mujal kaarjas kuni 5 m kõrgune vall. Selgelt nähtavad on ka väravakohad valli loode- ja kirdenurgas.
Kaarmaa maalinnal on vähesel määral kaevanud J. B. Holzmayer 1860. aastal. Tema kirjelduste järgi on vall kuhjatud kividest ja mullast. Valli seest, välisküljelt ja linnust piiravast kraavist, millest leiti söestunud palgijuppe, mida kaevaja seostas linnuse puukindlustusega. Peale selle on linnuselt saadud üksikuid juhuleide 12.-13. sajandist, nende põhjal võib rajamise oletatavasti samasse perioodi dateerida. Henriku kroonikas Kaarmat ei mainita, ilmselt ei ulatanud sinna mandrilt lähtunud sõjakäigud.
Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonikast, oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1260.–1261. aastal toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks, kui sinna mindi varju Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Maalinn õnnestus vallutada tormijooksuga. Võitjad olevat saanud väga palju linnusesse varjule toodud saaki. Kaks ööd oli neil kulunud selleks, et kanda ja röövida linnusest ära kõik, mis seal oli. Saarlastel tuli veel kord tunnistada sakslaste ülemvõimu.
Vaata ka muuda
Kirjandus muuda
- Friedrich Kruse: Necrolivonica., Dorpat 1842, (Tab. 62., Bauerberge (Ma-lin) auf den Inseln Mohne und Ösel - Carmel, Pilt)
Välislingid muuda
- Kaarma maalinn kultuurimälestiste riiklikus registris
