Rikissa Birgersdotter

Rikissa Birgersdotter, keda teatakse ka nimedega Rixa, Richeza, Richilda ja Regitze (sündis ca 1237 Rootsis, suri pärast aastat 1288), oli Norra kuninganna (1251–1257), kaaskuningas Håkon noorema naine ning seejärel Mecklenburg-Güstrow' ja Werle printsi Heinrich I abikaasana Werle printsess.

EluluguRedigeeri

Rikissa Birgersdotter sündis hilisema Rootsi jarli ja regendi Birger jarli ning tema abikaasa Ingeborg Eriksdotteri, kuningas Erik XI vanima õe, abielust ühe nende vanema lapsena.

Erinevalt tema oletatavatest noorematest õdedest on Rikissa põlvnemine hästi tõendatud. Rikissa sai nime oma emapoolse vanaema, Rootsi kuninganna ning Valdemar Suure tütre Rikissa järgi – tegemist oli Skandinaavia kombega anda tütardele surnud vanaemade nimesid ning esmasündinud tütred ristiti tavaliselt emapoolse vanaema järgi (kui ta ei olnud enam elus).

Aastal 1250 suri Rikissa onu Rootsi kuningas Erik Eriksson ilma pärijateta ning Rikissa vend, siis veel alaealine Valdemar Birgersson, sai seejärel oma ema liini pidi Rootsi kuningaks ja tema isast Birger jarlist sai Rootsi regent. Birgeri poliitika hulka kuulusid ka püüded hoida kolme Skandinaavia kuningriigi vahel rahu ja tugevdada tema enda juba niigi võimsa perekonna mõju. Seega peeti kõiki tema seaduslikke lapsi nende ema ja Birgeri enda kuninglike esivanemate kaudu de facto sisuliselt Rootsi printsideks ja printsessideks.[1]

1251. aastal pandi Rikissa mehele Norra troonipärijale, titulaarkuningale ja oma isa Håkon IV kaasvalitsejale Håkon Håkoni pojale (1232–1257). Abielust sündis üks laps – poeg Sverre, kes suri noorelt (1252–1261). Håkon suri aga viie aasta jooksul enne oma isa surma ning Norra troonipärijaks sai tema noorem vend Magnus, tulevane kuningas Magnus VI.

Aastal 1262 abiellus Norra leskkuninganna Rikissa Mecklenburg-Güstrow' ja Werle printsi Heinrich esimesega (suri 1291) ning nende abielust sündis mitu last:

  • Werle prints Heinrich II (suri 1308);
  • Werle-Güstrow' prints Nikolaus (suri 1298);
  • Werle printsess Rikissa (ka Rixa) (suri 1312), kelle abikaasa oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog Albrecht II.

OletusedRedigeeri

Chronica principum Saxonie mainib Rikissat kui Rootsi kuninga tütart (filia regis Suecie) ning see on hilisemaid uurijaid hämmastanud. Seda on seletatud järgmiselt:

  • kuningas Valdemari alaealisuse ajal paistis kõikvõimas regent Birger jarl kroonika kirjutajale kui kuningas;
  • Rikissa oli kuningas Erik X lapselaps;
  • Valdemari troonile tõustes tunti nende ema Ingeborgi kui "kuninga ema" (inglise keeles Queen Mother) – tiitel, mis reeglina eeldanuks seda, et selle kandja oli ka ise kuninganna;
  • kroonikas kasutatud termin viitab lihtsalt "Rootsi kuninglikule perekonnale".

ViitedRedigeeri

  1. Professor Jan Svanberg raamatus "Furstebilder från Folkungatid" (ISBN 91-85884-52-9).


KirjandusRedigeeri

  • Cronica Principum Saxonie, MGH SS XXV, lk 476.
  • Lars O. Lagerqvist (1982). "Sverige och dess regenter under 1.000 år". Albert Bonniers Förlag AB. ISBN 91-0-075007-7.