Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06

Otsus 3-1-1-125-06 (Kriminaalasi Jüri Rosina süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 1 järgi) on Eesti Riigikohtu lahend 3-1-1-125-06[1], milles kohtud on käsitlenud kuidas suhestuvad ühelt poolt siseriiklik õigus ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus, mille toimet siseriiklikule õigusele on Euroopa Liidu Kohus käsitlenud 16. juuni 2005. a otsuses asjas C-105/03[2] (edaspidi Pupino lahend).

Asjaolud muuda

Kriminaalasja lahendamisel tõusetus küsimus, kas ja kui, siis millistel eeldustel võib kohus rajada enda otsuse alaealise kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele, kannatanut ennast kohtuistungil üle kuulamata.

Alama astme kohtud ning Riigikohus on viidanud Pupino lahendile, kus Euroopa Kohus märkis, et liikmesriigi kohtu kohustus viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel raamotsuse sisule on piiratud õiguse üldiste põhimõtetega, sellistega nagu õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtetega. Siseriikliku õiguse tõlgendamine peab olema kooskõlas liikmesriigi peamiste õiguspõhimõtetega. Liikmesriigi kohtul on kohustus viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel raamotsuse sisule ning see kohustus lõpeb siis, kui neid õigusnorme ei ole enam võimalik kohaldada selliselt, et saavutatakse raamotsusega kooskõlas olev tulemus.

Kooskõlaline tõlgendamine ei saa olla aluseks siseriikliku õiguse contra legem tõlgendusele. See põhimõte nõuab, et liikmesriigi kohus kaaluks siseriiklikku õigust kui tervikut. Raamotsust tuleb tõlgendada järgides põhiõigusi. Kohtu ülesanne on siseriikliku õiguse tõlgendamisel veenduda, et raamotsuses märgitud meetmete kohaldamine ei muuda isiku vastu suunatud kriminaalmenetlust ebaõiglaseks Konventsiooni artikkel 6 mõttes, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on seda tõlgendanud.

Kohtuotsus muuda

Pupino lahendist tuleneb, et raamotsus tuleb kaasata vaid siseriikliku õiguse tõlgendamisele. Tõlgendus ei tohi ületada siseriiklikus õiguses sätestatud piire ja selle tõlgendamise tulemil ei tohi menetlus kujuneda süüdistatava suhtes ebaõiglaseks. Riigikohtu hinnangul oleks eelmenetluse käigus kogutud ütluste tõendite hulka kuulumise lubamine vastuolus eelmainitud põhimõtetega. Selline tõlgendus oleks samuti contra legem, kuna see oleks vastuolus seadusandja tahtega.

Välislingid muuda

  1. "Riigikohtu lahend 3-1-1-125-06".
  2. "Asi C-105/03".