Ava peamenüü

Riigihange on majanduslik ost või tellimus riigihankelepingu alusel.

Eestis kehtestatakse riigihangete tegemise kord, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riiklik järelevalve ja vaidluste lahendamise kord ning vastutus Riigihangete seadusega.[1]

Riigihanke üldpõhimõttedRedigeeri

Hankeõigusaktidega tagatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (Euroopa Ühenduse asutamisleping, ELTL) üldpõhimõtete järgimine riigihangetel ja hanketuru avamine konkurentsile Euroopa Liidus. Hankijad on kohustatud täitma Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud eeskirju ja põhimõtteid alati, kui riigihankeleping jääb Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaldamisalasse. [2]

Üldpõhimõtted on järgmised[2]:

  • kaupade ja kapitali vaba liikumine,
  • ettevõtjate asutamisvabadus,
  • teenuste osutamise vabadus.

Riigihanke aluspõhimõttedRedigeeri

Riigihangete aluspõhimõtted on[2]:

MõistedRedigeeri

Hankija on isik/isikud, kes on kohustatud järgima riigihankeseaduses sätestatud korda.

Need on:

1. riik või riigiasutus;

2. kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;

3. muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;

4. sihtasutus, mille üks asutaja on riik või kui üle poolte asutajatest on praeguse loetelu punktis 2 või 3 nimetatud isikud või kui üle poole selle sihtasutuse nõukogu liikmetest määravad punktides 1–3 nimetatud isikud;

5. mittetulundusühing, kui üle poole mittetulundusühingusse kuuluvatest liikmetest on praeguse loetelu punktides 1–3 nimetatud isikud;

6. muu eraõiguslik juriidiline isik.

Pakkuja on isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse või esialgse pakkumuse. Taotleja on isik, kes on esitanud hankijale hankemenetluses osalemise taotluse piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi korral.

Riigihangete seadusRedigeeri

Seadusega tagadakse hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, taotlejate/pakkujate võrdne kohtlemine ning konkurentsi tõhus ärakasutamine riigihankel.[3]

Riigihankega hangitavate asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel kasutatakse maksumaksja raha ning hankija kasutuses olevad varud on piiratud. Maksumaksja rahaga tuleb käituda heaperemehelikult. Sellepärast tuleb riigihanke korraldamisel kasutada raha eesmärgipäraselt, võtta soodsaid pakkumisi ja kulutada otstarbekalt.

Et täita riigihangete seaduse eesmärke peab saama kõiki hankemenetluses tehtavaid hankija tegevusi ja otsuseid kontrollida, järgides detailselt hankemenetluse reegleid.

ViitedRedigeeri

  1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. (2016). Riigihangete seadusetõlgendamine ja sanktsioneerimise juhis PRIA toetuste kontekstis. [1]
  2. 2,0 2,1 2,2 Rahandusministeerium. (2014). Riigihangete juhis. [2]
  3. Riigihangete seadus. (2017). Riigi Teataja I, 3; Riigi Teataja I, 01.07.2017, 1. [3]

VälislingidRedigeeri