Richard Kress
Richard Kress (1. august 1896 Kastre-Võnnu vald, Tartumaa – 26. august 1975 Tallinn[1], teistel andmetel 1896–1976[2]) oli eesti õpetaja, toimetaja ja tõlkija.[1].
Haridus muuda
1904–1908 Otepää kihelkonnakool, 1908–1913 Nuustaku (Otepää) 2-klassiline ministeeriumikool, 1913–1918 Rakvere Õpetajate Seminar. 1921 lõpetas Kress õpetajate kursused Tartu Ülikoolis.[1]
Töökäik muuda
1918–1923 oli Richard Kress õpetaja Otepää Progümnaasium, 1918–1919 asendusõpetaja Vana-Otepää Algkoolis, 1923–1924 ja 1929–1930 õpetaja E. Lenderi Eragümnaasiumis, 1924–1928 ja 1930–1931 õpetaja Kaarli Koguduse Eragümnaasiumis, 1930–1944 õpetaja Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumis, 1944–1950 õppealajuhataja (1944 ka direktori kohusetäitja) Tallinna 1. Keskkoolis, 1950–1973 toimetaja Eesti Riiklikus Kirjastuses ja kirjastuses Valgus, samuti Eesti Raadios.[1] 1928–1930 tegi Kress Eesti raadio esimesed keelesaated.[3]
Nii 1920. aastail Otepää gümnaasiumist[4] kui ka 1930. aastail Tallinna Poeglaste Humanitaargümnaasiumist (hilisem Gustav Adolfi Gümnaasium) meenutasid õpilased Kressi keeleuuenduse pooldajana, kes oli Johannes Aaviku isiklik sõber: "Seepärast ehtisid tema kõnet -nd ja -tet, nagu õppind ja kirjutet, ning paljud uudissõnad. Tahvlile kirjutades kasutas ta alati soomepärast y-aabet. Ei olnud siis ime, et õppureile said omaseks tolle ajal uudissõnad kolp, lünk, malbe, siiras, evima jne. Meie kaustikuis hakkas võimutsema y (fyysika, polyyp, yrgaeg)." (Kirjanik Ilmar Sikemäe, GAG vilistlane 1935.)[5]
Samuti meenutati Kressi rahuliku ja autoriteetse, kuid ka iroonilisena: ""Peremees" (hüüdnimi) oli rahu ise; rahusse aga oli segatud tubli annus irooniat, mis pani koolipoisid Kressi kartma. Talle ei julgenud keegi midagi teha, ikka oli karta, et muutud ise Peremehe sõnade pilkealuseks. Tema tundides valitses kord, ilma et korda oleks tulnud nõuda." (Ajaloolane ja aimekirjanik Heino Gustavson, progümnaasiumi vilistlane 1938.)[5] Ka sõjajärgseil aastail Tallinna 1. Keskkoolis iseloomustati teda "suure autoriteediga" õpetaja ja kooli tugisambana: "Suurim autoriteet oli meie jaoks Richard Kress. Olgugi et meie teda kartsime, oli ta ikkagi autoriteet ja võis tulla ükskõik mis tundi, kui mõni aineõpetaja puudus ning küsida: "Noh, kus poisid pooleli jäid?" ja rääkida pooleliolevast ainest väga huvitavalt, olgu siis matemaatika, ajalugu või mõni muu aine." (A. Põdra, lõpetanud 1951. aastal.)[6] Teiste õpilaste sõnul oli ta "eestimeelne ja isamaalise hoiakuga"[7].
Kirjastustes töötades toimetas Kress kesk- ja kõrgkooli keele ja kirjanduse õpikuid, sõnaraamatuid, "Õigekeelsussõnaraamatu" (1960), "Võõrsõnade leksikoni" (1961), erialasõnastikke ja teaduslikke väljaandeid, kuid ka Eesti Raadio keelesaateid.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Richard Kress, Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK
- ↑ Peeter Olesk Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt ERR/Keel ja Kirjandus, 16.11.2017
- ↑ Piret Kriivan Keelega peabki olema alati midagi lahti Oma Keel 2/2013
- ↑ Auguste Stamberg. Meenutus = Recollection. Artikleid ja arhivaale. 2. Tallinn, 1999. (Keeleuuenduse Kirjastik, B3). Lk 107.
- ↑ 5,0 5,1 Õpilased õpetajatest, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum
- ↑ "1. Keskkooli õpetajaskond 1940. aastate teisel poolel" Nõukogude Õpetaja, nr. 32, 8 august 1981
- ↑ Ivar Künnapuu Ristid, haakristid, viisnurgad Kultuur ja Elu, 2002
Kirjandus muuda
- Endel Susi. Vana-Otepää – seitsme professori noorpõlvemaa. Pärnu, 2014
Välislingid muuda
- Richard Kress, Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK