Retti sündroom
Retti sündroom (ladina keeles Syndroma Rett, inglise keeles Rett syndrome) on kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel.
Haigus algab vanuses 6–18 kuud. Eelnevalt normaalse lapse areng seiskub ja taandarenema hakkavad nii oskused kui ka arusaamine. Haigus tabab tütarlapsi sagedusega 1:10000 – 1:15000. Haigust ei saa ravida, kuid on võimalik leevendada mitmeid haigussümptomeid.
Tekkepõhjused ja mehhanismid muuda
Haiguse tekkepõhjuseid täpselt ei teata. Tõenäoliselt peetub loote närvisüsteemi areng raseduse lõppfaasis või varases imikueas. Tegemist on geneetilise ehk päriliku haigusega, mis on seotud X-kromosoomiga ehk naissugukromosoomiga. Defektse kromosoomiga poisslapsed hukkuvad juba lootena. Kuna haiguse täpseid tekkepõhjuseid ei teata, ei saa seda ennetada.
Sümptomid ehk avaldumine muuda
Sünni järel areneb laps normikohaselt, kuid 6–18 kuu vanuses hakkavad kaduma juba õpitud oskused ning lisanduvad teatud iseloomulikud haigusilmingud:
- Kaob eesmärgipärane käe kasutamine ja tekivad stereotüüpsed ehk ühetaolised korduvad liigutused, nagu käte pesemine ja väänamine.
- Lapsel kaovad suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused. Juba rääkivad lapsed ei kasuta enam sõnu.
- Nad väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult.
- Aeg-ajalt esineb neil hingeldushooge ja hinge kinnihoidmist, krampe ja unehäireid. Lapsed jäävad maha kasvus ja kaalus. Sagedaseks probleemiks on hilisemas lapseeas tekkiv seljakõverdus ehk skolioos.
Diagnoosimine muuda
Avastatud ei ole ühtegi näitajat, mis kinnitaks diagnoosi. Haigusele viitab vastavate sümptomite olemasolu ja arenguhäire teiste põhjuste puudumine. Elektroentsefalograafia (EEG) uuring tehakse selleks, et veenduda ajukahjustuses, mida näitavad muutunud aju elektrilised potentsiaalid.
Ravivõimalused muuda
Haigust ei ole võimalik ravida. Eesmärk on leevendada haiguse ilminguid. Sageli on vajalik selja kõverdumise raviks teha ravivõimlemist, et tugevdada seljalihaseid. Raskematel juhtudel võib vajalikuks osutuda operatiivne ravi, kus toestatakse selgroogu metallist plaatidega. Krampide esinemisel kasutatakse ravi antiepileptikumidega (karbamasepiin). Kõne arendamiseks on vajalik logopeediline abi ja üldarendavad programmid sotsiaalsete oskuste parandamiseks (erilasteaiad, psühholoogiline nõustamine)
Prognoos muuda
Lapsed elavad kuni täiskasvanueani (umbes 35. eluaastani). Kuna haigus avastati alles 1980. aastal, ei ole edasist haiguse kulgu võimalik prognoosida.