Res mancipi (mantsipeeritavad asjad) oli üks asjade jaotamise liike Vana-Rooma ühiskonnas. Gaiuse Institutsioonides teise raamatu alguses liigitas Gaius asju kõigepealt kahe ülemjaotuse alla: nimelt res in nostro patrimonio ja res extra nostrum patrimonium (meie ehk inimeste vara hulka kuuluvad ja inimeste varast väljapoole jäävad asjad). Nende alla kuuluvad järgmist liiki asjad: res divini iuris- res humani iuris (jumaliku ja inimliku õiguse alla kuuluvad asjad) (G. 2.2), res corporales- res incorporales (kehalised ja kehatud asjad) (G. 2,12) ja res mancipi- res nec mancipi (mantsipeeritavad ja mittemantsipeeritavad asjad) (G 2, 14a). Asjade omandamise võimalusi ei ole Gaius esitanud vastavalt dialektika reeglitele, vaid on neid käsitlenud üksteise järel.[1]

Gaiuse teises raamatus jaotas Gaius asjad mancipi’ks ja nec mancipi’ks järgmiselt:

Est et alia rerum diuisio: nam aut mancipi sun taut nec mancipi. Mancipi sunt – item aedes in Italico solo – seruitutes praediorum urbanorum nec mancipi sunt. Item stipendiaria praedia et tributaria nec mancipi sunt. Sed quod dicimus ea Animalia, quae domari solent, mancipi esse--- at ferae bestiae nec mancipi sunt /…/ item fare omnia, quae incorporaliasunt, nec mancipi sunt, ecveptis seuitutibus praefiorum rustivorum, name as mancipi esse constat, quamuis sint ex numero rerum incorporalium.

(On olemas kas teistsugune asjade jaotus: asjad on kas res mancipi või res nec mancipi. Res mancipi on … ka hooned Itaalias. Servituudid linnas asuvatel maatükkidel on res nec mancipi. Ka provintsides asuvad maamaksuga maksustatavad maatükid (stipendiaarsed ja tributaarsed) kuulvad res nec mancipi hulka. Aga nagu me juba ütlesime, kuuluvad need loomad, kes tavaliselt on kodustatud, res mancipi hulka… Aga metsikud loomad on res nec mancipi… Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi nad kuuluvad kehatute asjade hulka.)[2]

Gaiuse kohaselt (G.2,14a)  kuulusid Itaalias res mancipi hulka maatükid (põld, heinamaa jm), hooned (maja, laut), tööloomad (hobused, veised, eeslid, muulad), orjad ning vanemad prediaalservituudid – seega kõik olulised asjad ühes talupoeglikus ühiskonnas. Res mancipi all olevaid asju sai üle anda ainult formaalse, piduliku tehingu teel, see tähendab kas mancipatio tseremooniaga, või siis preetori ees toimunud näilise protsessi – in iure cessio teel.

Kõik asjad, mis ei kuulunud res mancipi alla, kuulusid res nec mancipi (mittemantsipeerivad asjad) alla. Selleks võisid olla nii majapidamistarbed, toit, raha, lemmikloomad ja muu taoline.

Jaotus res mancipi ja res nec mancipi kuulusid range õiguse (ius strictum) ehk roomlaste endi õiguse (ius civile) alla.[3]

Võõrandamistehinguid sõlmiti res mancipi alusel vähemalt 2. sajandini pKr. Asjade jaotust res mancipi- nec mancipi tunti ka Konstantinus Suure valitsusajal (306-337 pKr), kuid see oli hääbumas ning Justinianus kaotas selle oma ametiajal (527-565 pKr) täielikult.[4]



Hesi Siimets Gross, Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel, Magistritöö, Tartu Ülikool 2002, lk 24, 71, 72, 73, 74.

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf?sequence=5&isAllowed=y.

  1. "https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf?sequence=5&isAllowed=y" (PDF). 05.06.2020. Lk 24. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  2. "https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf?sequence=5&isAllowed=y" (PDF). 05.06.2020. Lk 71. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  3. "https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf?sequence=5&isAllowed=y" (PDF). 05.06.2020. Lk 72-73. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
  4. "https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/586/siimetshesi.pdf?sequence=5&isAllowed=y" (PDF). 05.06.2020. Lk 74. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)