Reostaatjuhtimine

Reostaatjuhtimine on reguleeritavate takistite ehk reostaatide kasutamine elektrimootorite pöördemomendi reguleerimiseks. Võimsuskadu elektriahelas sõltub voolu ruudust, seetõttu on takisti kasutamisel suure vooluga elektriahelates alati suur võimsuskadu. Soojusena eralduv energiakadu on arvutatav vastavalt Joule'i-Lenzi seadusele. Takistis eralduva soojusvõimsuse ajalise ebaühtluse tõttu on eralduva soojuse kasutamine raskendatud ja üldjuhul läheb see kaduma.

Reostaat Tatra T3 trammist, valmistatud 1958 aastal

Alalisvoolumootorite puhul lülitati reostaat alalisvooluahelasse, faasirootoriga asünkroonmootorite puhul kasutati mitmefaasilist reostaati rootoriahelates. Energiakadu reostaadis sõltub kiirendusprotsesside iseloomust.[1]

Reostaatjuhtimist kasutati elektertranspordis, liftides, kraanades, laevade veoajamites ja mujal. Tänapäeval on kõrgema kasuteguri tõttu reostaatjuhtimise asemel kasutusel impulssreguleerimine jõupooljuhtmuunduritega (vt jõuelektroonika).

Vaata ka muuda

Viited muuda