Renoveerimine

Renoveerimine on ehitise või rajatise põhjalik uuendamine ja korda tegemine. Mõiste tuleneb ladina keelsest sõnast rĕnŏvo, mis eesti keelde tõlgituna tähendab uuendamist ja korda tegemist.

Renoveerimise ulatus

Renoveerimisel säilitatakse hoone või rajatise põhiparameetrid. Hoone puhul jäävad tüüpiliselt renoveerimisel alles kandekonstruktsioonid, samuti ei muudeta oluliselt mahulisi ja pinna põhiparameetreid. Enamasti jääb samaks ka kasutusotstarve, kuid objekti toimivus kaasajastatakse ja kasutusiga pikendatakse. Hoonete puhul on renoveerimise eesmärk tüüpiliselt ka kohandada olemasolev ehitis tänapäevaste kasutus-, ohutus-, ligipääsetavuse ja energiatõhususnõuetega.

Renoveerimine on lai mõiste, hõlmates kahjustuste likvideerimist, osaliselt endise olukorra taastamist, vajadusel tarindite muutmist ja asendamist, kaasajastamist ja ka remonti. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja uutest teadmistest võidakse hoone või tema osade paremaks toimimiseks kasutada uusi tehnilisi lahendusi. Renoveerimine on remondi, restaureerimise ja /või rekonstrueerimise kombinatsioon.

Hoone renoveerimise käigus tehtavate tööde liigitus:

• Parandamine ehk remont viitab väiksemamahulisele parandustööle ja ehitamiseaegse olukorraga samaväärse olukorra taastamisele. Muinsuskaitse seaduse mõistes on remontimine tegevus ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale.
• Ennistamine ehk restaureerimine keskendub ajalooliste ja arhitektuuri elementide säilitamisele, seejuures võidakse põhjendatud juhtudel taastada algupäraseid elemente ning eemaldada väärtusetuid kihistusi. Restaureerimise käigus ei ole eesmärgiks hoone kaasajastamine ega tänapäevaste funktsionaalsuste ja nõuete lisamine.
• Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus muutuvad oluliselt hoone omadused.  Rekonstrueerimise puhul muudetakse ehitise piirdetarindeid ning kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Rekonstrueerimise tulemusena võib oluliselt muutuda plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve. Ümberehituse tööde alla liigitatakse soojustamine, katuse konstruktsiooni ja/või katte muutmine, korruse väljaehitamine ilma katuseharja tõstmata, akende ja uste muutmine (uus ava või paigutus, materjali või suuruse muutus). Ka tehnosüsteemide (küte, vesi, elekter, ventilatsioon vms) paigaldamine, muutmine, eemaldamine on ümberehitus. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Renoveerimise käivitajad

Renoveerimist ajendavad mitmed tegurid, mis tagavad hoonete ja rajatiste vastavuse kaasaegsetele nõuetele, nende funktsionaalsuse ning majandusliku ja keskkonnasäästliku kasutuse.

• Muutustele vastavus: võrreldes hoone algse ehitusajaga on muutunud ootused funktsionaalsusele, rakendunud uued ohutus- ja kasutusnõuded, paranenud on võimalused hoonet efektiivselt kasutada. Samuti võib olla vajalik renoveerimise käigus parandada hoone vastupidavust muutunud väliskeskkonnale (suurenenud müra, üleujutusprobleemide lahendamine vms) või hoonele ligipääsetavust (kaldteede, liftide paigaldus).
• Tehniline toimivus: hoone tehnosüsteemid võivad olla algselt halvasti toimivad või on kasutusaja jooksul amortiseerunud ja kasutatud ehitusmaterjalid kahjustunud. Kasutuse käigus on esile kerkinud ehitusvead või ei vasta algselt ehitatud tehnilised lahendused tänastele tingimustele. Selle tulemusena võib olla oluliselt halvenenud hoone kasutusmugavus.
• Majanduslik toimivus: Ka juhtudel kui renoveerimise ajendiks on pelgalt täiendava kasutajamugavuse loomine, on suuremamahuliste tööde puhul oluline mõelda läbi võimalused kasutus- ja hoolduskulude kokkuhoiuks. Hoone piirdetarindite energiatõhususe ja kaasaegsete tehniliste lahenduste abil on võimalik saavutada oluline kokkuhoid.

Renoveerimine pikendab hoonete kasutusiga, parandab nende kvaliteeti ning aitab vähendada keskkonnamõjusid.

Renoveerimise versioonid

Renoveerimist saab jagada erinevateks lähenemisviisideks sõltuvalt tööde ulatusest ja eesmärkidest

• Tervikrenoveerimine on kõige põhjalikum lähenemisviis, kus hoone rekonstrueeritakse tervikuna, arvestades kaasaegseid nõudeid, energiatõhusust, ligipääsetavust ja kasutusmugavust. Tervikrenoveerimine tagab parima tulemuse nii hoone kvaliteedi, kasutusmugavuse kui ka pikaajaliste kulude vähendamise osas, kuid nõuab korraga suuremat investeeringut ja täpsemat planeerimist.
• Etapiline tervikrenoveerimine hõlmab hoone põhjalikku uuendamist mitmes etapis. Tervikrenoveerimine on korraga läbi mõeldud, projekteeritud ja selle alusel etappideks jagatud. Iga etapp on hoolikalt kavandatud, et moodustada osa üldisest terviklahendusest. See lähenemine sobib juhtudel, kus ressursid ei võimalda korraga suuri investeeringuid, kuid pikema aja jooksul saavutatakse siiski tervikrenoveerimise eesmärgid.
• Osaline renoveerimine keskendub üksikute elementide või süsteemide uuendamisele, näiteks välisseina, katuse, akende või tehnosüsteemi parandamisele. Selline lähenemine lahendab konkreetseid probleeme, kuid ei pruugi tagada hoone üldist energiatõhusust ega funktsionaalsuse terviklikku paranemist. Sellise tegevuse tulemusena võivad tekkida renoveerimislukud, ehk olukorrad kus tehtud töö muutub oluliseks takistuseks järgmiste uuendustegevuste läbiviimisel (nõuab olulist ümbertegemist ja lisakulusid).

Õiguslikud raamid ja riiklikud strateegiad

Eestis reguleerivad renoveerimist mitmed ehitus- ja energiatõhususe nõuded, sealhulgas vastavus hoonete energiatõhususdirektiivile. Renoveerimisega seotud tegevust reguleerib Ehitusseadustik, üldistatud kujul on selles toodud nõuded lahti kirjeldatud ka ehitusgiidis. 2020. aastal koostati Eesti hoonete pikaajaline rekonstrueerimiskava, mis seab eesmärgiks aastaks 2050 renoveerida vähemalt C klassi kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned.

Vaata ka

• ehitamine
• lammutamine

Välislingid

• Ehitusgiid