Reichstadti lepe
Reichstadti lepe oli 1876. aasta juulis Austria-Ungari ja Venemaa keisririikide vahel peetud kohtumisel sõlmitud, kuid salastatuses hoitud suuline nõusolek Balkani, Bessaraabia ja Kaukaasia küsimuses. Mõlemad impeeriumid olid samal ajal liidus Saksamaa keisririigiga, liitu teati kui Kolmekeisriliitu (Dreikaiserbund või Союз трёх императоров).
Kohtumisel olid kohal mõlemad keisrid koos enda välisministritega: Franz Joseph I ja krahv Andrássy ning Aleksander II koos vürst Gortšakoviga. Suuline koosolek toimus 8. juulil Böömimaa linnas Reichstadtis (nüüdne Zákupy). Nad leppisid kokku Ida-küsimuse (Orientalische Frage või Восто́чный вопро́с) lahendamise ühises lähenemisviisis, mis oli seotud Osmanite impeeriumi rahutuste ja koosolekul osaleva kahe suurriigi huvidega Balkani poolsaarel. Nad arutasid tõenäolise üheksanda Vene-Türgi sõja (peetigi aastatel 1877–1878) teemat, selle võimalikke tulemusi ja mis peaks juhtuma iga stsenaariumi korral.
Pool aastat hilisem Budapesti 1877. aasta kokkulepe kinnitas Reichstadti leppe peamised punktid. Kuigi sõda otsustati San Stefano lepinguga 1878. aastal lõpetada, olid selle tingimused varem sõlmitust üsna erinevad. Budapesti konventsioon lubas Austria-Ungaril nõuda rahulepingu tingimuste revideerimist. See tõi kaasa Viini tungiva nõude, et hiljem samal aastal kutsutakse Berliini kongressil kokku revisjon. Need sündmused tõid kaasa järgneva Bulgaaria kriisi aastatel 1885–1888 ning määrasid lõpuks I maailmasõja nii-öelda tausta.
Leppe tingimused
muuda- Balkani kristlased saavutaksid iseseisvuse mõõtme[küsitav];
- Viin lubaks Peterburil kasu saada Bessaraabiast ja Kaukaasiast;
- Peterburi lubaks Viinil saada kasu Bosniast;
- Peterburi ja Viin nõustuvad mitte looma suurt lõunaslaavlaste riiki Balkanil.
