Vikipeedia

Raveni progresseeruvad maatriksid

Raveni progresseeruvad maatriksid (RPM) on intelligentsustest, mis ei sisalda alamteste ning põhineb üksnes inimese kujundite analüüsimise ja mustrite märkamise võimel. Täpsemalt antakse testi sooritajale tabelina esitatud kujundid (maatriksid) ning vastusevariandid, mille hulgast tuleb valida lünka sobiv kujund. Test on spetsiaalselt koostatud nii, et verbaalsete oskuste ja taustateadmiste roll oleks minimaalne.[1] Testi sooritajal tuleb etteantud kaheksa kujundi põhjal leida seaduspärasus või loogiline järgnevus ja valida kuuest variandist kujundiseeria jätkamiseks või mustri lõpetamiseks sobivaim kujund. Test algab lihtsamate ülesannetega ja muutub järjest keerukamaks.[1]

Raveni progresseeruvate maatriksite autoriks on inglise psühholoog John Carlyle Raven. Raven kaitses 1936. aastal Londoni Ülikoolis magistritööd teemal "Mental Tests Used in Genetic Studies: The Performances of Related Individuals in Tests Mainly Educative and Mainly Reproductive".[2] Raven lähtus Charles Spearmani tähelepanekust, et kõige paremini eristavad inimesi nende üldintelligentsuse taseme järgi ülesandeid, mis nõuavad erinevate objektide abstraktsete seoste leidmist, leitud seoste põhjal reeglite tuletamist ja viimaks nende reeglite rakendamist uute objektide leidmiseks. Sellele tuginevalt töötas Raven oma magistritöö raames välja testi, mida tuntakse Raveni progresseeruva maatriksi nime all. Magistritöös avaldatud testiversioon oli värviline (Coloured Progressive Matrices – CPM. Kaks aastat hiljem, 1938. aastal ilmus must-valge nn standardtesti versioon (Raven Standard Progressive Matrices – RSPM). Hiljem on välja töötatud mitmeid spetsiaalselt teatud sihtgrupi testimiseks mõeldud testiversioone nagu "Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele" (Advanced Progressive Matrices – APM), mis on mõeldud eelkõige täiskasvanute testimiseks.

Raveni progresseeruvad maatrikseid peetakse üheks kõige puhtamaks fluiidse ehk voolava intelligentsuse (fluid intelligence) mõõtmise vahendiks. Voolav intelligentsus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust.[3]

Kirjeldus muuda

 
Raveni progresseeruva maatriksi stiilis IQ-testi küsimus. Ette on antud kaheksa mustrit ning testi tegija peab ära arvama üheksanda.

Testi küsimused on esitatud pildimaatriksitena, mille järgi on test saanud ka nime. Tühja ruutu tuleb sobitada üks kolmest kujundist, kas A, B või C. Õige vastuse leidmiseks peab vastaja avastama printsiibi, mis sobiks jätkama alumist kujundite rida. Testi 60 küsimust on jagatud kasvava raskusastmega osadeks, mis on tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E, milles igaühes on 12 ülesannet. Kõik Raveni testi küsimused sisaldavad visuaalseid geomeetrilisi mustreid, millest on 1 osa puudu. Testi tegijale on antud 6 kuni 8 valikvastust, millest tuleb valida mustrisse sobiv. Testides kasutatakse enamasti 6 × 6, 4 × 4, 3 × 3, 2 × 2 maatrikseid. Raskemates osades on suuremad 4 × 4 maatriksid. See on kõige populaarsem ja levinum test, mis sobib testimiseks alates 5-aastasest kuni kõrge eani.

Testi vastuste analüüs on näidanud, et lahendamiseks on vaja vähemalt kolme tüüpi võimekust: visuaalsete mustrite tajumise võimet, visuaal-ruumilist kujutlusvõimet ja sõnalist analüüsioskust.[3] Miks on just näiteks Raveni testi vastustes ilmnenud üks suuremaid skooride kasve alates 1930. aastatest? Flynni[4] järgi on vastus selles, et Raveni ülesannetes pole reeglid ette antud. Need tuleb luua endal kohapeal ja just selle oskuse poolest on iga järgnev põlvkond eelnevast natuke parem.[5]

Pika aja jooksul RPM testiga tehtud uuringud on välja selgitanud mitmeid olulisi seoseid, mis tunduvad usaldatavate ja püsivatena: poisid ja tüdrukud saavad enam-vähem ühesuguseid skoore; korrelatsioon koolihinnetega on üle 0,50; suurem sünnikaal tähendab kõrgemaid skoore 7.–8. eluaastal; ema suitsetamine raseduse ajal langetab lapse intelligentsustesti skoori paari punkti võrra[6][7] jne.

Testi on kasutatud ka Eestis enam kui 30 aastat.[8]

Saadaolevad versioonid muuda

Tavalised progresseeruvad maatriksid (Raven Standard Progressive Matrices – RSPM)
Tavalised progresseeruvad maatriksid on originaalsel kujul maatriksid, mis esimesena avaldati 1938. aastal. "Booklet" koosneb 5 osast (A-st E-ni), milles igaühes 12 osa. (Ala A1 kuni A12). Mida osa edasi, seda raskemaks läheb ülesanne, mis vajab aina võimekamat kongnitiivset võimet analüüsima ja šifeerima informatsiooni. Kõik ülesanded on esitatud mustana, valgel taustal.
Värvilised progresseeruvad maatriksid (Coloured Progressive Matrices – CPM)
Värvilised progresseeruvad maatriksid on mõeldud lastele vanuses 5–11, eakatele ja vaimselt ja füüsiliselt kahjustunud isikute testimiseks. Test koosneb standardtesti osadest A ja B, mille vahele on lisatud 12 täiendavat ülesannet, ehk siis osa A ja B. Enamik ülesandeid on esitatud värvilise taustaga, et test oleks testi tegija jaoks visuaalselt stimuleeriv. Viimased ülesanded B-osas on must-valged siis, kui testi tegija ületab ootusi, on lihtsam üle minna standardtesti osadele C, D ja E.
Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele (Advanced Progressive Matrices – APM)
Progresseeruvad maatriksid edasijõudnutele koosnevad 48 ülesandest, mis on esitatud kahes osas. Esimene osa sisaldab 12 ülesannet ja teine osa 36 ülesannet. Ülesanded on must-valged ja progressiivselt lähevad raskemaks. Edasijõudnute progresseeruvad maatriksid on sobilikud täiskasvanutele ja noortele, kes on keskmisest intelligentsemad.

Et varasemad intelligentsustestid (Binet'-Simoni test, Wechsleri intelligentsusskaalad) sõltusid inimese keelelisest arengust ja kultuuritaustast, siis oli väga raske neid teste kõigile inimestele kohandada. Raveni test kõrvaldas selle probleemi. Tänapäeval loetakse Raveni maatrikseid üheks kultuurist sõltumatumaks ja universaalsemaks testiks üldintelligentsuse (nn g-faktori) mõõtmisel.

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Gleitman, H.; Gross, J.; Reisberg; D. (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes.
  2. ↑ Raven, J. C. (1936). Mental tests used in genetic studies: The performance of related individuals on tests mainly educative and mainly reproductive. MSc Thesis, University of London.
  3. ↑ 3,0 3,1 Lynn, R.; Allik, J.; Irwing, P. (2004). Sex differences on three factors identified in Raven's Standard Progressive Matrices. Intelligence, 32 (4), 411–424.
  4. ↑ Flynn, J. (2007). What is intelligence? Beyond the Flynn effect. Cambridge: Cambridge University Press.
  5. ↑ Mõttus, Rene; Allik, Jüri; Realo, Anu (Toimetajad) (2011). Intelligentsuse psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus.
  6. ↑ Rahu, K.; Rahu, M.; Pullmann, H.; Allik, J. (2010). Effect of birth weight, maternal education and parental smoking on offspring intelligence at school age. Early Human Development, 86 (8), 493–497.
  7. ↑ Lynn, R.; Allik, J.; Must, O. (2000). Sex differences in brain size, stature and intelligence in children and adolescents: Some evidence from Estonia. Personality and Individual Differences 29, 555–560.
  8. ↑ Must, Aasa; Must, Olev (2004). Mis asi see on, mida nimetatakse intelligentsuseks? KVÜÕA toimetised (97–122). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Kirjandus muuda

  • Raven, J., & Raven, J. (Eds.). (2008). Uses and Abuses of Intelligence: Studies Advancing Spearman and Raven's Quest for Non-Arbitrary Metrics. Unionville, New York: Royal Fireworks Press; Edinburgh, Scotland: Competency Motivation Project; Budapest, Hungary: EDGE 2000; Cluj Napoca, Romania: Romanian Psychological Testing Services SRL. Order from Publisher
  • Raven, J., & Stephenson, J. (Eds.). (2001). Competence in the Learning Society. New York: Peter Lang. Order from Publisher
  • Raven, J. (1995). The New Wealth of Nations: A New Enquiry into the Nature and Origins of the Wealth of Nations. New York: Royal Fireworks Press; Sudbury, Suffolk: Bloomfield Books. Order from Publisher
  • Raven, J. (1994). Managing Education for Effective Schooling: The Most Important Problem is to Come to Terms with Values. New York: Trillium Press. Order from Publisher
  • Raven, J. (1991). The Tragic Illusion: Educational Testing. New York: Trillium Press; Oxford, England: Oxford Psychologists Press. Order from Publisher
  • Raven, J., Johnstone, J. and Varley, T. (1985). Opening the Primary Classroom. Edinburgh: Scottish Council for Research in Education. Order from Publisher
  • Raven, J. (1984). Competence in Modern Society: Its Identification, Development and Release. Oxford, England: Oxford Psychologists Press. Order from Publisher
  • Raven, J. and Varley, T. (1984). Some classrooms and their effects: A study of the feasibility of measuring some of the broader outcomes of education. Collected Original Resources in Education, 8(1), F4 G6.
  • Varley, T. and Raven, J. (1983). A survey of the extent and nature of out-of-school visits by primary schools in Lothian and Fife Regions. Collected Original Resources in Education, 17(2), F4D13.
  • Raven, J. and Litton, F. (1982). Aspects of civics education in Ireland. Collected Original Resources in Education, 6(2), F4E7.
  • Raven, J. (1980). Parents, Teachers and Children: An Evaluation of an Educational Home Visiting Programme. Edinburgh: Scottish Council for Research in Education. Distributed in North America by the Ontario Institute for Studies in Education, Toronto. Order from Publisher
  • Raven, J. (1977). Education, Values and Society: The Objectives of Education and the Nature and Development of Competence. Oxford, England: Oxford Psychologists Press. Order from Publisher
  • Raven, J. and Whelan, C.T. (1976). Irish adults' perceptions of their civic institutions. In J. Raven, C.T. Whelan, P.A. Pfretzschner and D.M. Borock, Political Culture in Ireland. Dublin: Institute of Public Administration.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raveni_progresseeruvad_maatriksid&oldid=6549598"