Ralambo
Ralambo (1575 Alasora – 1612 Ambohitrabiby[1]) oli merinade maa (Madagaskari keskpiirkond) valitseja 16. sajandi teisel poolel.
Ta oli kuningas Andriamanelo poeg; too oli viinud pealinna Alasorasse.
Ralambo jätkas oma isa poliitikat, püüdes riiki laiendada. Olles vallutanud Antananarivo ümbruse, pani ta oma riigile nimeks Imerina Ambaniandro ('kõrge maa päikese all'). Arvatakse, et nimi oli käibel juba palju varem ning Ralambo tegi selle lihtsalt ametlikuks.
Nagu Andriamanelogi, on Ralambo kultuuriheeros, kelle valitsemisajale omistatakse seebuliha söömise algus, püha kümbluse fandroana traditsiooni algus ning hova-andriana süsteemi kehtestamine. Viimane jaotab kuninga alamad kaheks grupiks või klanniks (hovad ja andrianad), mille liikmetele on ette nähtud endogaamia. Riigi laienedes laienes see süsteem kogu merinade maale.
Ralambol oli abielust Andrianamboninolona ja Rasoavimbahoaka Rafotsindrindramanjaka tütre Ratompokoandriambavy Ratsitohinina poeg Andrianjaka ning abielust Andriamamilazabe ja Andriamanentohento tütre Ratompokoamandrainy Rabehavinaga poeg Andriantompokoindrindra ja tütar Ravaomasina. Peale selle olid Ralambol veel pojad Andriampanarivomanga, Andriantompobe, Andriamasoandro, Andrianakotrina, Andriantsinompo, Andriampolofatsy ja Andrianimpito[2].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Aviavy Genealogy". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2009. Vaadatud 22. juunil 2009.
- ↑ "Aviavy Genealogy". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2009. Vaadatud 22. juunil 2009.
Artikli kirjutamisel on kasutatud prantsuse vikipeedia artiklit seisuga 26.09.2008.