Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Alasora on üks Imerina vanimaid külasid. Teda nimetatakse ka [Madagaskari]maa vanemaks õeks ja kuningate kodupaigaks[1].

Alasora küla rajas 1490 vürst Ramasimparihy. Nime Alasora sai ta Merimanjaka valitsejalt Rangitalt ja tema teiselt abikaasalt Andrianamponga II-lt. Pärast Rangita surma otsustas tema tütar Rafohy teha Alasora Merimanjaka riigi pealinnaks ning jäi sinna elama.

Andriamanelo viis oma pealinna Alasorasse. Ta viis Alasora ehitamise lõpule. Ta laskis oma lossi ümber kaevata vallikraavi (hadivory). Lisaks laskis ta ehitada valvekraavi hadifetsy. Ta rajas lossi ainsa sissepääsu vavahady, kiviplaatidest portaali, mida märgistasid kuningriigi sümbolid aviavy (viigipuud). Hilisemad Imerina kuningate residentsid ehitati tema lossi eeskujul[2].

Andriamanelo saabumine märkis vazimbade valitsemise lõppu Alasoras ja Andriana dünastia algust[3].

Andriamanelo poeg Ralambo viis oma riigi pealinna üle Ambohitrabibysse, kust tema ema oli pärit. Alasora kuningateks kuulutasid end teised vürstid, kellest üks tuntumaid oli Andriambonimera, seejärel tema poeg Andrianohara ja pojapoeg Andrianavalonjafy. Viimane sai lüüa Andrianampoinimerinalt, kes võttis naiseks tema tütre Ramanantenasoa. Seejärel päris Alasora Radama I tütar Rabodosahondra[4].

Andriamasinavalona (1675–1710) sündis Alasoras ning lahkus sealt, et hõivata Antananarivo trooni. Ta rajas Alasora kuningate ja nende perekonnaliikmete kalmistu Fasana fito miandalana. Tema rajas Imerina esimese steeli (Ambatomitsangana), esimese veehoidla (Andriambato) ja esimese tammi (Fefiloha, Vahilava) Alahora tasandiku (650 hektarit) niisutamiseks[5].

Alasora oli kunagise Imerina ühe piirkonna Vakinisisaony pealinn (viis ülejäänut olid Avaradrano, Ambodirano, Marovatana, Vonizongo ja Vakiniadina)[6].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri