Rakenduskõrgharidus
Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Eestis kehtib rakenduskõrgharidusõpe alates 2002/2003. õppeaastast ning asendab varem kehtinud kutsekõrgharidusõppe ja diplomiõppe.
Õppe kestus on 3–4 aastat ja alustamise tingimus on keskharidus. Õppe maht on 180-240EAP (kuni 2009.a.-ni 120–180 ainepunkti (AP) 180–270 ECTS ainepunkti). Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õppe lõpetanule antakse diplom (hallikassinisel plangil, tähis E) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmise kohta, rakenduskõrgharidusõppe diplom. Isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
Rakenduskõrghariduse andmiseks ettenähtud asutust nimetatakse rakenduskõrgkooliks.
Kirjandus muuda
- Altmäe, Arvi. Killustatud rakenduskõrgharidus : miks on oluline ehitada ülikoolisektori kõrvale ka mitteülikooliseltor? / Postimees 28. november 2000, lk. 18.
- Altmäe, Arvi. Rakenduskõrgharidus või ülikooliharidus? / Eesti Ekspress : Koolileht 15. mai 2003, lk. 5.
- Altmäe, Arvi. Rakenduslik haridus ei ole teisejärguline. / Äripäev 1. detsember 2003, lk. 27.
- Altmäe, Arvi. Rakenduskõrghariduse tulevik Eestis vaekausil. / Õpetajate Leht 7. jaanuar 2005, lk. 2
- Altmäe, Arvi. Millised on Eesti rakenduskõrgharidussüsteemi kõige teravamad probleemid? / Õpetajate Leht 10. august 2007, lk. 3