Raietööline
Raietööline on oskustööline, kes teeb metsas raiet siis, kui see pole võilmalik suurte masinatega (harvesteri või võsaniidukiga). Raietöölise töö toimub välitingimustes ja metsatöödel pole kindlalt paika pandud tööaegasid, tööpäevad võivad olla erinevate pikkustega. Füüsiliselt on töö raske ja tihti raskendab ilm tööolusid. Raietöölisel peab olema hea orienteerumisvõime, ta peab suutma ruumiliselt mõelda ja üksluiset tööd taluda. Oluline on ka käeline täpsus, sujuvus ja kiirus.[1][2]
Tööosad:
Võsa- ja kettsaagidega töötamine, töö ettevalmistamine ja planeerimine, tüvede järkamine ja raidmete käitlemine, töö- ja turvavarustuse hooldamine, tegutsemine õnnetusjuhtumi korral. Metsakasvatusega, metsa uuendamise ja puidu varumisega seotud tööd. Raietööline juhindub oma töös püstitatud metsakasvatuslikest eesmärkidest. Puidu varumisel juhindub ta raielangi tehnoloogilisest skeemist ja sortimendi kvaliteedinõuetest, luues optimaalsed töötingimused puidu kokkuveoks ja ladustamiseks.[2][1]
Töö keskkond ja eripära:
Raietööline töötab välitingimustes, vibratsiooni ja müra keskkonnas. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega ja nõuab füüsilist vastupidavust ning töötamist sundasendites. Raietööline on kohustatud kasutama asjakohast turva- ja töövarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Oma töös puutub ta kokku heitgaasidega.
Töövahendid:
Võsa- ja kettsaed, raietel vajalik turva- ja töövarustus.
Tööks vajalikud isikuomadused:
Amet eeldab keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ning füüsilist vastupidavust, orienteerumisvõimet looduses. Vajalikud on ruumilise mõtlemise võime, rutiinitaluvus, samuti käelise tegevuse täpsus, sujuvus ja kiirus.
Töö keskkond ja eripära:
Raietööline töötab metsas ehk välitingimustes ja on ilma meelevallas. Töö on füüsiliselt raske ja keskmisest kõrgema ohtlikkusega, mistõttu peab raietööline kasutama turvavarustust ning järgima tööohutusnõudeid. Raietöölise kutse kuulub maailma ühe ohtlikumate ametite sekka, 2020. aastal loeti see Ameerika Ühendriikides kõige ohtlikumaks ametiks.[3][4]
Töövahendid:
Raietöölise põhilised töövahendid on võsa- ja kettsaag, istutustoru ja teised metsakultiveerimis- ning langetusvahendid.
Kutsealane ettevalmistus:
Eestis on raietöölisena töötamiseks nõutav kutseharidus, mida saab omandada Luua Metsanduskoolis, Pärnu Kutsehariduskeskuses või Räpina Aianduskoolis. Kutseharidus jaguneb kolmeks tasemeks. Tavapäraselt saadakse raietöölise teine tase, esmakutse kutseharidusliku õppekava läbimise järel kutseõppeasutuses. Kutseoskused võivad olla omandatud ka praktilise töö käigus.[2]
2. taseme raietööline on oskustöötaja, kes teeb raietöid etteantud tööülesande järgi. Ta töötab põhiliselt trasside raietel nagu nt sihid, teeservad, kraavid, liinikoridorid jm. Ta võib osaleda ka puuhooldustöödel, sooritades etteantud tööülesandeid maapinnalt. Raietööline kasutab vilunult võsa- ja kettsaage ning viib läbi vajalikud hooldused. Ta töötab ohutult ja ergonoomiliselt ning hoiab korras oma turvavarustuse ja muu tööks vajaliku varustuse.
3. taseme raietöölisel on erialane kutseharidus või kutseoskused on omandatud praktilise töö käigus.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kutsestandardid: Raietööline, tase 3". SA Kutsekoda. Vaadatud 25.02.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Kutsestandardid: Raietööline, tase 2". SA Kutsekoda. Vaadatud 25.02.2020.
- ↑ "Maailma kõige ohtlikumad ametid". Töötervishoid. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.10.2021. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ "Top 10 Most Dangerous Jobs of 2020". NCW Riskmanagement. 12.1.2021. Vaadatud 27.10.2021.