Radikaalinitsiaator
Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.
Näiteid levinumate radikaalinitsiaatorite rakendustest:
- Alkaanide radikaalne kloorimine, milles kloori molekuli dissotsiatsioon (homolüüs) toimub ultraviolettkiirguse toimel.
- Radikaalpolümerisatsiooni initsieerimine peroksiididega.
Orgaanilised peroksiidid annavad kergesti kaks hapniktsentriga radikaali, mis on ebastabiilsed ja võivad omakorda transformeeruda süsiniktsentriga radikaalideks.
- Asoühendid (R-N=N-R’) kuumutamisel või UV-kiirguse toimel annavad kergesti kaks süsiniktsentriga radikaali ja eraldub gaasiline lämmastik.
Radikaalinitsiaatorid nagu asoühendid ja orgaanilised peroksiidid on ebastabiilsed ained ja tuleb hoida külmikus. Nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna kergesti võib toimuda plahvatus.
Polümerisatsiooni initsiaator vs. katalüsaator
muudaAineid, mis monomeeri keskkonnas moodustavad aktiivseid osakesi ja alustavad ahela kasvu reaktsiooni, nimetatakse initsiaatoriteks või katalüsaatoriteks.
Radikaalpolümerisatsiooni initsiaatoriteks on ained, mis kergesti moodustavad vabu radikaale. Iga moodustunud radikaal võib ühineda monomeeri molekuliga ja alustada üht reaktsiooniahelat, seega üht polümeerset molekuli. Seejuures initsiaatoriks olnud osake jääb seotuks ahela "algusega" ja ei osale järgnevates reaktsioonietappides. Initsiaator reaktsiooni käigus kasutatakse ära pöördumatult,kuid selle asemele tekib uus aktiivne radikaal.
Ioonse polümerisatsiooni katalüsaatoriteks on ained, mis reaktsiooni keskkonnas moodustavad ioonipaare või oluliselt polariseeritud komplekse, mis alustavad polümerisatsiooniahelat. Need ioonipaarid või polaarsed molekulid (erinevalt vabadest radikaalidest) osalevad igas järgnevas ahela kasvu etapis, s.t elementaarreaktsioonis järgmise monomeeri molekuliga. Katalüsaatorit protsessi käigus ära ei kasutata ja see regenereerub.