Radaškovičy

Radaškovičy
valgevene	Радашковічы * / Radaškovičy *transkriptsioon: Radaškovitšõ
vene	Радошковичи (Radoškovitši)
klassikaline valgevene	Радашкавічы * / Radaškavičy *transkriptsioon: Radaškavitšõ
	Radaškovičy lipp Radaškovičy vapp
Pindala	7,0 km²
Elanikke	5518 (2009)
Koordinaadid	54° 9′ N, 27° 14′ E

Radaškovičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Radaškovitšõ, poola keeles Radoszkowicze, leedu keeles Radaškonys) on alev (endine linn) Valgevenes Minski oblastis Maładziečna rajoonis, Radaškovičy külanõukogu halduskeskus.

Haridust annavad keskkool, internaatkool ja kunstikool. Alevis on ka kultuurimaja, teater ja kaks raamatukogu.

Radaškovičys on kergetööstus ja toiduainetetööstus, seal toodetakse keraamikat. Alev on tuntud oma käsitöötoodete poolest. Radaškovičy ümbruses asuvad mitmed sanatooriumid.

Vaatamisväärsusteks on õigeusu kirik aastast 1942 ja aastail 1855–1859 ehitatud katoliku kirik, katoliku kabel XIX sajandist, V–XIII sajandil kasutusel olnud linnamägi.

Ajalugu muuda

Radaškovičyt on esmamainitud 1447. aastal. Toona rajas Petras Gelgaudaitis sinna katoliku kiriku. Alev on eri aegadel olnud Rjurikovitšitest lahknenud Vereja suguvõsa, Goštautaste, Bona Sforza, Hlebowiczite, Massalskite, Ogińskite ja Radziwillide valduses. Aastast 1539 kuni XIX sajandi keskpaigani peeti seal korrapäraselt laata.

Aastal 1549 sai Radaškovičyst linn. Selle juurde ehitati ka puidust kindlus. Aastast 1749 pärineb linna vapp, millel kujutatud märter Stefanost. Radaškovičy kuulus Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda.

Poola jagamisel läks Radaškovičy aastal 1793 Venemaa koosseisu. Aastal 1882 ristiti seal Janka Kupała. Linn kuulus Vilno kubermangu.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Radaškovičy Poola koosseisu. 1939. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu, kus aastal 1940 linn aleviks muudeti. Teises maailmasõjas ründasid Radaškovičys maapealseid sihtmärke sõjalennukid Nikolai Gastello ja Aleksandr Maslovi juhtimisel.