Röa kihistik

Röa kihistik (inglise Röa Member) on ordoviitsiumi ajastu Porkuni lademe kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Jüri Martna aastal 1957. Kihistik on nime saanud Röa mõisa järgi.[1]

Kihistiku stratotüüp on Röa külas Röa-Jakobi paemurd, kus paljandub 90 sentimeetri jagu kollakashalli dolomiiti. Varem oli sealne paljand 3 meetri kõrgune, lisaks Röa kihistiku dolomiidile paljandusid seal ka Vohilaiu kihistiku lubjakivid.[2]

Röa kihistik arvatakse mõnede autorite poolt Ärina kihistusse kuuluvaks. Sellisel juhul oleks see kihistu alumine kihistik, millel lasub Vohilaiu kihistik .[3] Ka on Arvo Rõõmusoks ja Tõnu Meidla arvanud seda Pirgu lademesse kuuluvaks.[4]

Röa kihistiku vanem nimetus on Borkholmi dolomiit, mida tuvastas iseseisva kivitüübina aastal 1854 Porkuni paemurdu uurinud Karl Eduard von Eichwald. Kihistiku moodustab krinoiddolomiit.[5]

Kihistikku moodustavat dolomiiti on kasutatud Rapla, Ambla ja Kadrina kirikute ehitamisel ning Inju mõisa häärberi rajamisel.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Röa kihistik Eesti geokogude infosüsteemis (vaadatud 03.08.2019)
  2. Eesti stratotüüpsed paljandid
  3. Eesti stratotüüpsed paljandid
  4. Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk.
  5. Helle Perens, Tamsalu-Porkuni paeala, 2009
  6. Rahvuskivist ehitisi, Loodusesõber nr. 6/2011

VälislingidRedigeeri