Rõhud on naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö külge kinnitatud, puusal rippuv vaskkettidest ehe[1].

Rõhud tulid Eesti rahvarõivastesse arvatavasti 16. sajandil kohalikust linnamoest. Järgmisel kahel sajandil kanti neid mitmel pool Põhja-Eestis, 19. sajandi teise pooleni aga üksnes Hiiumaal[2].

Hiiumaa rõhud kuulusid vaskvöö juurde ning koosnesid kuni 10 rööbitisest vahelüliga kaheks rühmaks (lapivaheks) eraldatud vaskkettide reast. Eriliseks tegid selle ehte omapärased kolmetahulised ketid, mida tuli vasktraadi lülidest käsitsi kokku murda. Alumise ketirea küljes rippusid tihedalt vasklitrid[3].

Viited muuda

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 11.04.2020
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 261
  3. Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 183

Välislingid muuda