Puu vanus
Puu vanus defineeritakse kui aeg, mis on möödunud seemne idanemisest, võrse või pistoksa kasvamahakkamisest.[1]
Puu vanuse määramise viisid muuda
Puu vanus on määratav järgmiselt:[2]
- aastarõngaste loendamisega juurekaelalt või kännult;
- kasvavatel puudel juurdekasvupuuri abil;
- noortel okaspuudel (mänd, kuusk) männaste järgi;
- dokumentide põhjal.
Vanadel langetatud puudel loetakse tehnilistel põhjustel aastarõngad tavaliselt kännult, sest juurekaelalt on suurt puud keeruline langetada. Normaalse kännukõrguse (üks kolmandik rinnasdiameetrist) lisatakse saadud vanusele juurde okaspuude puhul 3–5 aastat, seemnetekkelistel lehtpuudel 1–2 aastat. Vegetatiivselt uuenenud puule kännu kõrguse arvel aastaid juurde ei lisata.[2]
Varem on puude (suhtelist) vanust hinnatud ka puutüve jämeduse järgi.[3]. Puu mõõtmetele tugineb ka majanduslik vanus, kui puu kasvamine oli pikema aja vältel pidurdunud (näiteks eeluuendus, kuivendatud sool kasvavad puistud). Majandusliku vanuse all mõistetakse seega puu vanust, mis pidurdunud kasvuga puul oleks kulunud samade dimensioonide saavutamiseks normaalsetes tingimustes kasvades.[2]
Eestis kasvavate metspuude vanus muuda
Harilik kuusk võib soodsates tingimustes saada kuni 250 (maksimaalselt 400–500) aastat vanaks.[4]. Harilik mänd võib saada 300–400 (600) aastat vanaks, kuid juba 70–80-aastaselt kõrguskasv langeb tunduvalt ja hakkab jääma kuusele alla.[4] Arukaskede vanus võib küündida 150 (200) aastani.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Vaus, M. 2005. Metsatakseerimine. Tartu, OÜ Halo Kirjastus. 78-83.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Krigul, T. 1972. Metsatakseerimine. Tallinn, Valgus. 230-231.
- ↑ Schabak, E. 2010.Taksaatori märkmed. [90 aastat rahvusliku metsakorralduse sünnist (1919-2009)]. 160 lk. Tallinn, Bookmill.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Laas, E. 1987. Dendroloogia. Tallinn, Valgus. 824 lk.