Pruudivend, ka pruudipoiss või pruudiveli oli eesti talupojapulmas pulmategelane.

Harilikult oli pruudivennaks pruudi lähim vallaline sugulane. Ta oli pruudi saatja ja kaasanaise abiline pulmatseremoonial, mängude ja pulmanaljade juht pulmapeol.[1] Pruudivend oli pruudi sõidutaja pulmarongis ning püüdis teel pruuti "ära ajada" ja minema sõita, selle pidid ära hoidma vastaspoole peiupoisid. Kui äraajamine õnnestus, pidid peiupoisid mõrsja välja lunastama.[2] Tal olid pulmas mitmesugused ülesanded: käis mõrsja ees; ruumi sisenemisel lõi mõõgaga uksele risti; pruudiviina joomisel oli küünalde valvur; tõi veimevaka pea peal tuppa; kutsus põlle lappima; oli ka veimede jagaja, kirstukaku jagaja, raha eest õlle pakkuja (näit. Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Järva-Madise, Risti, Kursi, Pärnu-Jaagupi jne.).[3]

Viited muuda

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 220
  2. Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 319
  3. Ülo Tedre. Pulmasõnastik II