Balti provintsiaalseadustik

(Ümber suunatud leheküljelt Provintsiaalõigus)

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19. sajandil koostatud Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Narva seaduste kodifikatsioon. Seadustik puudutas eelkõige aadlikke, vaimulikke ja linnaelanikkke; talupoegi aga peaaegu üldse mitte[1].

Seadustikust kavatseti välja anda 5 jagu nii saksa kui vene keeles, ent kodifitseeritud kujul avaldati 3 osa[1]:

  • I Behörden-Verfassung, Verfassung der Obrigkeiten und Behörden der Gouvernementsverwaltung (1730 §§, sellest §§ 1–3 üldine sissejuhatus) 1846 kubermangu ametiasutuste korraldus
    • Einleitung
    • Erstes Buch. Von der Verfassung der Behörden in den Ostseegouvernements in Allgemeinen
    • Zweites Buch. Verfassungen des Gouvernements Livland
    • Drittes Buch. Verfassungen des Gouvernements Esthland
    • Viertes Buch. Verfassungen des Gouvernements Kurland
    • Fünftes Buch. Verfassungen der Stadt Narva
  • II Ständerecht, Ständerecht der Ostseegouvernements (1502 §§), 1846 seisusteõigus
    • Allgemeine Bestimmungen
    • Erstes Buch. Von dem Adel
    • Zweites Buch. Von der Geistlichkeit
    • Drittes Buch. Von den Bürgern
  • III Privatrecht, Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht (XXXVIII + 4600 §§) 1865 tsiviilseadustik (Balti eraseadus)
    • Einleitung
    • Erstes Buch. Familienrecht
    • Zweites Buch. Sachenrecht
    • Drittes Buch. Erbrecht
    • Viertes Buch. Recht der Forderungen
  • IV Civilprozeß
  • V Kriminalprozeß

IV ja V jagu jäid venestamise tõttu ametlikult välja andmata ja Baltimaades kehtestati vastavad Vene seadused.

Iseseisvunud Eesti vabariigis jäi kehtima Balti provintsiaalseadustikust 3. jagu ehk tsiviilseadustik[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 34.