Provints (Hiina)

Hiina haldusüksuse tüüp

Provints on Hiinas 1. järgu haldusüksuste üks tüüpidest.

Hiina Rahvavabariigil on ametlikult 23 provintsi (arvestades nõudlust Taiwanile). Enamik provintse on praegustes piirides Mingi dünastiast saadik.

Provintside nimekiri muuda

Pindalad on antud ruutkilomeetrites. Rahvaarvud on antud 2010. aasta Hiina rahvaloenduse andmetel.

Nimi Lihtsustatud kirjas Traditsioonilises kirjas Pinyin Hiina lühend Pealinn Pindala Rahvaarv
Anhui 安徽 安徽 Ānhuī Wǎn Hefei 139 057 59 500 510
Fujian 福建 福建 Fújiàn Mǐn Fuzhou 123 603 36 894 216
Gansu 甘肃 甘肅 Gānsù Gān, 陇 Lǒng Lanzhou 464 186 25 575 254
Guangdong 广东 廣東 Guǎngdōng Yuè Guangzhou 177 933 104 303 132
Guizhou 贵州 貴州 Guìzhōu Qián, 贵 Guì Guiyang 176 505 34 746 468
Hainan 海南 海南 Hǎinán Qióng Haikou 34 353 8 671 518
Hebei 河北 河北 Héběi Shijiazhuang 187 991 71 854 202
Heilongjiang 黑龙江 黑龍江 Hēilóngjiāng Hēi Harbiin 432 477 38 312 224
Henan 河南 河南 Hénán Zhengzhou 166 499 94 023 567
Hubei 湖北 湖北 Húběi È Wuhan 185 125 57 237 740
Hunan 湖南 湖南 Húnán Xiāng Changsha 211 836 65 683 722
Jiangsu 江苏 江蘇省 Jiāngsū Nanjing 97 607 78 659 903
Jiangxi 江西 江西 Jiāngxī Gàn Nanchang 167 430 44 567 475
Jilin 吉林 吉林 Jílín Changchun 192 105 27 462 297
Liaoning 辽宁 遼寧 Liáoníng Liáo Shenyang 147 785 43 746 323
Qinghai 青海 青海 Qīnghǎi Qīng Xining 716 693 5 626 722
Shaanxi 陕西 陝西 Shǎnxī Shǎn, 秦 Qín Xi'an 205 693 37 327 378
Shandong 山东 山東 Shāndōng Jinan 156 867 95 793 065
Shanxi 山西 山西 Shānxī Jìn Taiyuan 157 023 35 712 111
Sichuan 四川 四川 Sìchuān Chuān, 蜀 Shǔ Chengdu 491 146 80 418 200
Yunnan 云南 雲南 Yúnnán Diān, 云 Yún Kunming 393 734 45 966 239
Zhejiang 浙江 浙江 Zhèjiāng Zhè Hangzhou 103 900 54 426 891

Vaidlustatud provints muuda

Oma rajamisest saadik 1949 peab Hiina Rahvavabariik Taiwani oma 23. provintsiks. Ent Hiina Vabariik kontrollib Taiwani provintsi, Jinmeni maakonda ja üht valda Fujiani provintsis Lianjiangi maakonnas.

Endised provintsid muuda

Asend Nimi Hiina keeles Hiina lühend Praegune kuuluvus
  Andong 安東
Āndōng
praegu Liaoningi ja Jilini osa
  Fengtian (varem Shengjing) 奉天
Fèngtiān (varem 盛京 Shengjing)

Fèng
praegu Liaoningi osa
  • alates 1616. aastast (Qingi dünastia) kuni 1907. aastani: Shengjing (Lõuna-Mandžuuria)
  • 1907–1929: Fengtian
  • 5. veebruarist 1929 kuni 1. märtsini 1932: Liaoning
  • 1. märtsist 1932 kuni 18. augustini 1945: Fengtian (Mandžukuo režiim)
  • 1945. aastast: Liaoning
  Hejiang 合江
Héjiāng
praegu Heilongjiangi osa
  Liaobei 遼北
Liaobei
praegu Sise-Mongoolia osa
  Qahar 察哈爾
Cháhāěr

Chá
praegu Sise-Mongoolia osa
  Rehe 熱河
Rèhé

praegu suurelt jaolt Hebei osa
  Songjiang 松江
Sōngjiāng
praegu Heilongjiangi osa
  Suiyuan 綏遠
Suīyuǎn

Suī
praegu Sise-Mongoolia osa
  Xikang 西康
Xīkāng

Kāng
läänepool kuulub praegu Tiibeti autonoomsesse piirkonda, idapool Sichuani.
  Xing'an 興安
Xīng'ān
praegu Sise-Mongoolia osa

Vaata ka muuda