Prosecco
Ülevaade muuda
Prosecco on kuiv Itaalia vahuvein, mis on valmistatud Glera ("Prosecco") viinamarjadest. Viinamarja nimi muudeti ära segaduste vältimiseks. Prosecco vahuveinid on pärit Kirde-Itaaliast, kus nende toorainet – viinamarju – kasvatatakse Veneto ja Friuli-Venezia Giulia veinipiirkonnas. Tänapäeval tohib Proseccoks nimetada vaid neist veinipiirkondadest pärit vahuveine.
Ajalugu muuda
Prosecco algusaastatel, kui Prosecco vahuveini valmistamiseks kasutatav viinamarjasort kandis veel Prosecco nime, hakati seda massiliselt kasvatama ka muudes riikides, näiteks Argentinas, Austraalias, Brasiilias ja teistes uue maailma veiniriikides. Ka seda vahuveini nimetati Proseccoks. Alates 2009. aastast tohivad Prosecco nime kanda vaid mõned Kirde-Itaalia veinipiirkonnad.
Omal ajal müüdi Proseccot kui magusat ja madalakvaliteedilist vahuveini ka plekkpurgis. Tänapäeval on Prosecco kuiv ja kvaliteetne vahuvein, mida tohib pudeldada ainult traditsioonilistesse klaaspudelitesse.
Prosecco veinide kvaliteediklassid muuda
Prosecco DOC veinid jagunevad kolme kategooriasse:
- Mullita (still) vein, mille tootmismaht jääb umbes 5% kanti ning seda toodetakse peamiselt sisemaiseks tarbimiseks.
- Kerge mulliga Prosecco Frizzante. Frizzante veinid on tavaliselt odavamad kui Spumante veinid, kergemad ning vaht kaob kiiremini.
- Suurema mulliga Prosecco Spumante. Mullid ja vaht püsivad kauem. Kui Frizzante suletud pudelis on rõhk 2,5 baari, siis Spumante pudelis 3,0 baari.
Prosecco tootmismahud muuda
Prosecco vahuvein võidab aina enam populaarsust, sest tegemist on enam-vähem sama kvaliteetse veiniga kui Prantsusmaalt pärit Champagne, kuid hind on tunduvalt taskukohasem. Aastal 2013 toodeti Proseccot 315 miljonit pudelit, sellest 240 miljonit pudelit erikvaliteediga DOC Proseccot, mida on 24% rohkem kui aasta varem. Viimase kümne aasta jooksul on tootmis- ja müügimahud kasvanud 75–80%.