Vikipeedia

Programmijuht

Programmijuht juhib mitut omavahel seotud projekti. Programmijuhtimine on suunatud ressursside maksimaalseks kasutamiseks, riskide maandamiseks ning iga projekti edukaks lõpuleviimiseks.

Programmijuht kontrollib konkreetse programmi kõikide projektide eesmärgi täituvust, hoiab üleval kõiki programmi tegevusi, et veenduda kõikide projektide täituvuses programmis, edastades projektijuhile vajalikud analüüsitud andmed, et viimane saaks otsustada antud projekti otstarbekust antud üldises programmis. Kuna projektijuht ei pruugi olla asjatundja kõikides küsimustes, mis puudutab suurt projekti, on programmijuht suureks abiks konsulteerides antud projekti programmispetsiifilistes küsimustes. Programmijuht vajab samuti tagasisidet terve projekti sujumisest, et olla kindel, et tema programm viib üldise eesmärgini.[1]

Peamised tegurid[2] muuda

Juhtimine muuda

Operatsioonide kontrollimise struktuur, protsess ja protseduur muutmaks tootlikkuse protsesse. Juhtimine peab hõlmama mõõtmismeetodeid mõõtmaks programmi eesmärgipärasuse poole liikumist.

Reguleerimine muuda

Programm peab toetama juhtkonna visiooni ja plaane.

Kindlustunne muuda

Kontrollige ja kinnitage programm, veenduge standardite järgimises.

Juhitavus muuda

Veenduge, et oleks olemas pidev kontroll ja aruandlus, erinevate projektide juhitavus, sidususrühmade ja tarnijate pidev olemasolu.

Põimutus muuda

Veenduge, et eriprogrammi osad klapiksid omavahel, moodustades terviku. Funktsionaalselt ja tehniliselt optimeerige tervikahelat võimalikult soodsamaks tootmisahelaks.

Finantsid muuda

Arvutage programmi täismaksumus koos administratiivsete kuludega.

Infrastruktuur muuda

Ressursside kasutamine mõjutab kulutusi ja programmi terviku õnnestumist. Infrastruktuur peab hõlmama kontorit, infotehnoloogiat ja versioonide sobivust.

Planeerimine muuda

Koostage plaan, pidades silmas kogu infot projekti, ressursside, tähtaegade, vaatlemise ja kontrollimise kohta.

Parendamine muuda

Pidevalt jälgige tootlikkust, uurige ja arendage uusi võimalusi, süstemaatiliselt kasutage uusi teadmisi ja programmioskusi.

Erinevus projektijuhtimisest muuda

On kaks vaatepunkti, mille poolest programmid erinevad projektidest.

Ühelt poolt projekti tulemuseks on valmis toodang või teenus[3], ning programmi tulemuseks on jääv tulemus[4]. Nii vaadates võib projekti lõppedes valmida uus haigla, tehas või operatsioonisüsteem. Nende projektide kombineerimisel võib juhtuda, et haiglates on lühemad järjekorrad, tehased suudavad toota rohkem ja säästlikumalt ning uued operatsioonisüsteemid suudavad töötada uute tehnoloogiatega.

Teine vaatepunkt[5] seisneb selles, et programm on lihtsalt üks suur projekt või koosneb erinevate projektide portfellidest. Sellisel juhul programmi kasutamise eesmärk on mastaabiefekt, mis maandab riske, toob juurde säästlikkust, vähendab koordineerimise kulusid. Projektijuhil on peamine ülesanne – viia oma projekt eduka lõpuni. Programmijuht, vastupidi, ei ole huvitatud erinevate projektide õnnestumisest, vaid teda huvitab tervikprogrammi sujuvus ja edukus. Näiteks ühte programmi võib sisse minna mitu vastandlikku projekti – üks vastutab selle eest, et mitte lubada turule liiga palju tootjaid, ja teine selle eest, et meelitada turule erinevaid teatud spetsiifikaga tootjaid. Seega kaks projekti on vastandlikud, kuid kuuluvad ühte programmi.

Vastavalt vaatele, et programmi tulemuseks on tagajärjed, kuid projektide tagajärgedeks on toodang või teenus, on programmijuhid huvitatud õigete projektide käivitamisest ja ka läbiviimistest. Programmijuhti võib võrrelda maletajaga – projektid on kasutatavad või ohverdavad malenupud[6]. Projektijuht, vastupidi, on huvitatud sellest, et iga projekt oleks õigesti lõpuni viidud. Vastavalt õnnestunud projektid viiakse läbi õigel ajal ning vastavuses eelarvega ja nõudmistega, sealjuures programmijuhtimine toob ettevõttele pikaajalisi parandusi. Iga organisatsioon peab valima programmide gruppe, mis vastavad tema ettevõtte strateegiale ning on ka antud organisatsiooni realiseerimise võimekuse piires. Kusjuures programm, mida tajutakse kui suurt projekti või suur hulka eri projekte ühes programmis, peab tooma tajutavat ja mõõdetavat paranemist ettevõttesse.

Vaatleme järgmist projektide hulka:

  • Uue toodangu disaini väljatöötamine; disaini parendamine
  • Tootmisliini või tehase parendamine; tootmismahu võimsus
  • Turundus – brošüürid, plakatid, roll-upid
  • Personali koolitus – personal oskab esitleda ja müüa uut toodangut

Vastavalt ühele vaatele, on need eriprojektid ühes programmis. Kuid praktikas võivad olla need ka alamprojektid ühe suurema projekti all. Millist lähenemist valida? Mõlemad lähenemised on võrdväärsed ning vastuseks võib öelda: “vali see, mis toimib!”. Toimimist kindlasti mõjutab ka konkreetne organisatsioon, milles teostatakse konkreetne projekt. Suure tõenäosusega programm lüüakse lahti projektideks vastavalt organisatsiooni struktuurile. Toodangu disainiga tegeleb disaini allüksus, tootmisliiniga tegeleb tootmisstruktuur jne. Organisatsiooni kultuur ja struktuur on määravakas, kuidas ehitatakse üles programmide täitmist.

Terminid “tagajärg” ja “tulemus” on arusaadavad ainult konkreetses kontekstis. Iga ülaltoodud projekt on suunatud “tulemusele” mingist “asjast”, mis üheskoos teevad organisatsiooni paremaks. Tihti see piir, kus mõtteliselt joonistatakse paremusejoon, kust saab järeldada projektimõju, oleneb konkreetse ettevõtte organisatsioonist ja kultuurist. Igal juhul programmi või projekti tagajärgedest saab kasu organisatsioon. Mõte on selles, et maksimaalse kasu saavutamiseks peab kõik projektid koondama ühte suurte gruppi. See, kuidas seda nimetada, on teisejärguline, võrreldes kasuga, mida projektid või programm endaga kaasa toob.

Paljud programmid tegelevad võimalusel selle tulemuslikkuse muutmisega. Sellest on kasu, kui anda võimalus esmatasandjuhtidele sellega tegeleda ja kui juhtkond ka aktsepteerib neid tulemusi. Seega programmi juhtkond ise ei saa tuua kaasa muudatusi. Kasu saab ainult uue võimaluse realiseerimises.

Programmid tihti toetavad ettevõtte strateegilisi eesmärke, nagu näiteks tuua müügikett aastaks 2019 turul viiendalt kohalt neljandale või vähendada aeglaselt müüdavate kaupade laovaru viie protsendi võrra kahe aasta jooksul.

Vastavalt Projekt Managament Institute'i PMI standardile on programmijuhtimine – on projektide üldkogusse juhtimine, saavutamaks üldist kontrolli eri projektide üle, mis on võimatu saavutada, kui käsitleda neid eraldi. Programmid võivad sisaldada elemente, mis ei ole otseselt seotud antud programmi eesmärgiga. Mõned programmid võivad tuua kasvu juba enne programmi lõpetamist[7].

Programmijuhtimine võib hõlmata ka eriprojektide hindamist, et neid järjestada tähtsuse järjekorras andes neile ressurssi ja keskkonda tegutsemaks, et viimased maksimaalselt hästi õnnestuksid. Programmijuhid ei tohi sekkuda projektijuhi tööprotsessi kulgemisse. projektijuhtimistarkvara loend

Kõige tähtsamaks erisuseks programmi ja projekti vahel on nende sisu ja see, et projektil on alati konkreetne lõpukuupäev. Programmil ei pruugi olla konkreetset lõpukuupäeva.[8]

Programmijuhi kümme käsku muuda

  • Programmijuhtimine ei ole sama mis projektijuhtimine [9]
  • Oled ebakindel, tegutse
  • Hoidu läbipõlemisest
  • Juhi aega
  • Harjuta meeskonda võiduks
  • Juhi kompaktsemalt, et omada ülevaadet
  • Planeerimine on raske
  • ... kuid sa ei pea planeerima igat pisiasja
  • Paranda oma delegeerimisoskust
  • Ära karda konflikte

Programmijuhi palk Eestis muuda

Vastavalt veebilehele palgad.ee on programmijuhi keskmine palk Eestis 1425 eurot. [10]

Parimad tasulised programmijuhtimise programmid 2017 muuda

Veebileht Capterra.com toob välja parimad projektijuhtimise tarkvara 2017. aasta novembri seisuga[11].

Parima tagasiside järgi oli esikolmik järgmine:

  1. TimeCamp
  2. Timerly
  3. Everhour

Viited muuda

  1. ↑ Brianna Hansen. "What is a Program Manager?".
  2. ↑ Rob Sowden (2007). Managing Successful Programmes. Lk 156.
  3. ↑ All Change Eddie Obeng Financial Times Publishing 1994
  4. ↑ The Gower Handbook of Programme Management
  5. ↑ The Definitive Guide to Project Management. Nokes, Sebastian. London (Financial Times / Prentice Hall): 2007
  6. ↑ Putting Strategy to Work Eddie Obeng Financial Times Publishing 1996
  7. ↑ https://www.pmi.org/learning/featured-topics/program, 26.11.2017
  8. ↑ Robert Prieto, How Program Management Differs From Project Management, Vaadatud 26.11.2017
  9. ↑ Elizabeth Harrin. "10 Things Every New Program Manager Should Know".
  10. ↑ "Keskmine netokuupalk Eestis Programmijuht positsioonil". 2017.
  11. ↑ "Project Management Software". 26.11.2017.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Programmijuht&oldid=5806132"