Priikooli õigus
Priikooli õigus kuni kõrgema kooli lõpetamiseni oli Eesti esimese vabariigi ajal antud hüve Vabadussõjast osavõtnud kooliõpilastele (õppursõduritele).
Ajutise Valitsuse poolt võeti 22. aprillil 1919 vastu määrus kooliõpilastele-sõduritele hariduse andmise kohta riigi kulul. Selle järgi pidid kõik kooliõpilased, kes Vabadussõjast väeliinil osa olid võtnud, saama riigi kulul riigi või kohaliku omavalitsuse õppeasutuses tasuta hariduse kuni kõrgema kooli lõpetamiseni.[1]
Priikooli saamise õigusi täpsustati 29. juunil 1921 Vabariigi Valitsuse poolt väljaantud seadusega, milles piirati tasuta hariduse saamist vaid ühes alg- ja keskkoolis ning selle lõpetamise järel vaid ühes kõrgkooli või ülikooli teaduskonnas õppimisega. Samuti võis tasuta hariduse andmisest loobuda õpilase edasijõudmatuse korral. Haridusministeeriumi loal võis vastava avaliku kooli puudumisel või mõnel muul mõjuval põhjusel saada tasuta hariduse ka mõnes erakoolis.[2]
Viited muuda
- ↑ Ajutise Walitsuse poolt 22. aprillil 1919. a. wastuwõetud määrus kooliõpilastele-sõduritele hariduse andmise kohta riigi kulul
- ↑ Ajutise Walitsemise korra § 12-a põhjal Wabariigi Walitsuse poolt 29. juunil wastuwõetud Seadus Eesti wabadussõjast osawõtnud kooliõpilastele hariduse andmise kohta riigi kulul