Prienai mõis
Prienai mõis (leedu Prienų dvaras) on endine mõis Leedus Prienai rajoonis Prienais.
Prienai mõisat on esmamainitud 1502. aastal. Toona andis suurvürst Aleksander sealse mõisa Mihhail Glinskile. XIX sajandi alguses hakkas mõis kuuluma Horvathitele. Hiljem sai selle omanikuks Gotthard Wilhelm von Buttlar. Buttlari (poolapäraselt Butlerite) suguvõsa valdusse jäi mõis pikemaks ajaks ja aastal 1667 ehitasid nad Revuona jõe kaldale lossi, mille domineerivaks elemendiks oli kolmekorruseline torn. Butlerid rajasid lossi juurde ka pargi, mis oli korrapärase põhiplaaniga. Parki liigendasid kanalid ja tiigid. Kõrvalhoonetest olid seal veel tall, tõllakuur, laut, aidad, sepikoda, saun, pruulikoda ja köök. Kuna aga kogu mõisakompleks oli puidust, siis põles see aastal 1701, mil rootslased Prienaid rüüstasid, maha. Säilisid vaid tiikide kaldad, mis olid kompleksis ainsateks kivist rajatisteks. XX sajandi alguses rajati vana pargi kohale uus park, vanast säilisid vaid osad puud ja tiikide asemed.[1]
Tänapäevane mõisakompleks rajati XVII sajandil. Aastaks 1782 oli valminud ka uus kahekorruseline barokne mansardkorrusega peahoone. Alumisel korrusel asusid vestibüül ja 16 tuba, teisel korrusel aga saal ja 11 tuba. Saalis asus ka rõdu orkestri tarvis. Aastail 1773–1775 said seimi otsusega Butlerite suguvõsa kadumise järel omaniketa jäänud mõisa uuteks omanikeks Sapiehad, seejärel aga Szulczid[2]. Aastal 1925 valmis ka kolmekorruseline vesiveski, mis on tänapäeval Prienai mõisa ainus säilinud hoone. Aastal 1938 mõisa maad tükeldati ja mõis likvideeriti, toona kuulus Prienai mõisale 130 hektarit maad.
Vesiveski restaureeriti aastal 1984, seejärel asus seal võõrastemaja "Revuona". See suleti aastal 1995. Aastast 1997 asub seal Nemunase loogete regionaalpargi direktsioon, aastast 2007 ka selle külastuskeskus. Vesiveski ja selle ümber asuv prienai mõisa park võeti muinsuskaitse alla aastal 1992,[3] endine Butlerite lossi ase aga aastal 2005[4].
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_IX/34
- ↑ "Kultūros vertybių registras". Vaadatud 7. jaanuaril 2018.
- ↑ "Kultūros vertybių registras". Vaadatud 7. jaanuaril 2018.
Välislingid muuda
- Sissekanne Leedu mõisate saidil; fotod (leedu keeles)