Pratjekabuddha
Pratjekabuddha ehk pratjekabuda (sanskriti keeles pratyekabuddha paali keeles paccekabuddha ‘üksikbuddha, buddha iseenese jaoks’; tiibeti keeles rang sangs rgyas; hiina keeles 獨覺 dujue; jaapani keeles dokugaku) on budismis inimene, kes üksinda omal jõul on jõudnud ülimasse täielikku virgumisse ehk saanud budaks, kuid jääbki üksikuks ega õpeta oma kogemust teistele.
Arvatakse, et pratjekabuddhad ilmuvad samadel ajastutel kui budadki, kuid ei kohtu nendega kunagi.[1] Teiste arvamuste kohaselt ilmuvad pratjekabuddhad just sel ajal, kui budasid ei ole.[2]
Üheaegselt võib olemas olla piiramatul hulgal pratjekabuddhasid. Kuna pratjekabuddhad elavad üksinda ega õpeta kedagi, siis on nende kohta vähe tekste, kuid mahajaana suutrates mainitakse ‘pratjekabuddhade sõidukit’ (pratyekabuddhayāna) alati ühena kolmest sõidukist koos ’bodhisattvate sõiduki’ ja ’šraavakate sõidukiga’ kui üht võimalikku vabanemisteed.[3]
Viited muuda
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [1]
- ↑ Charles Eliot, Hinduism and Buddhism, 3 Volumes, London, 1922, I 344–5
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [2]